Eesti lähiajalugu
bürokraatiaaparaadi kasvule. Neid teatuid negatiivseid momente adusid ka tollased võimulolijad - al 1954.
aastast algab nõukoguliku haldusjaotuse korraldamine, kestis kuni 1964. aastani. Uute alevite ja linnade
moodustamine, laiendati ka mitmete linnade administratiivpiire (Narva, Kohtla-Järve) ning tõi see kaasa
teiselt poolt ka nõukogude arvu kärpimise - selle taga oli vajadus kärpida halduskulusid, aga seda ei
käsitleda ainult selles võtmes. Tegelikult mõjutas seda protsessi ka maaelanikonna kiire vähenemine.
Kolmandaks oli väga oluliseks mõjuriks ka kolhooside ühinemine - see protsess jäi mõjutama haldusjaotust
mõjutama kuni 60. aastate lõpuni välja. 1960. kujuneb reaalseks võimukeskuseks kohalik majand - sellest
olenes, kuidas piirkond maj edeneb. 1951. aastal alguses oli u 2200 kolhoosi, lisaks 112 sohvoosi, 53.
aastaks 531 kolhoosi ja 102 sohvoosi. Mida aasta edasi, seda vähem kolhoose on, sohvoodide puhul arv
väga palju ei muutu
annaabi.ee 
