1.Selgita ameerika avastamisega seotud elemente: (3p) 1) Kastiilia Isabel- 2) SantaMaria- 3) Lääne-India- 4) 1494- 5) Ameerika 6) 1506- 2.James Cooki tähtsus maadeavastajana.(2p) 3.Millised olid India avastamise mõjud?Mida pead kõige olulisemaks?(3p) 4.Esimene ümbermaailmareis-dateering, põhjused, tähtsus?(4p) 5.Nimeta 3 maadeavastuse tulemust tähtsuse järjekorras, põhjenda oma valikut?(3p) 6.Nimeta maadeavastuste eeldused-tähtsuse järjekorras, põhjenda tekkitatud järjestust? 7.Maadeavastuste algul kujunes välja 2 peamist mõtteviisi.Mida need tähendasid ning miks on see nii? 8.Henrique Meresõitja- tema tegevus ja selle tähtsus
Fridtjof Nansen NANSEN TEADLASE JA MAADEAVASTAJANA Nansen õppis Kristiana (Oslo) ülikoolis zooloogiat. Ta uskus, et valitud erialal on tal parimad võimalused välistingimustes töötamisteks. Hiljem on ta oma otsust siiski kahetsenud ning arvanud, et õigem valik oleks olnud füüsika ja matemaatika, mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseerida okeanograafia alal. 1888. aastal sai Nansen doktorikraadi. Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882 Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Ta hakkas mõtlema, kust võib pärit olla puit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält. Ta arvas, et ajupuit on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale tiivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt. Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 1888- 1889. aastal ületas ta esimes...
Kose Gümnaasium REFERAAT ALEKSANDER SUUR MAADEAVASTAJANA Katrin Taniste 8.a Kose 2009 Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. On teada, et austusega suhtusid temasse ka sellised maailma vapustanud vallutajad nagu
docstxt/.txt
tegevused toimusid lähestikku, ühes ruumiosas, regioonis. See peateema oli ühtlasi filter, mis toimetas geograafilise teabe valikut -mida sellega siduda ei õnnestunud, see jäi väljapoole geograafiat. Ja samuti oli see peateema ka teabekorrastuspõhimõte, geograafilise teose kava. Tema abiga valitud teave tuli korrastada nii, et mainitud vastastikmõju võimalikuit selgesti ja taielikult avada, lugejani viia. REGIOONIPARADIGMA LOOJAD XIX SAJANDIL Alexander von Humboldt sai kuulsaks maadeavastajana. Humboldt seadis geograafilise kirjelduse aluseks tiheskoos paiknevate loodusnahtuste vastastikmõju põhimõtte. See põhimõte toimis nii "filtrina", eraldades geograafilise mittegeograafilisest, kui kirjelduse esialgse kavana. Geograafilises toos tuleb kirjeldada vaid neid nähtusi, mis ühes ja samas kohas või vahemalt üksteise läheduses paiknedes avaldavad üksteisele tugevat mõju. Kui lähestikkupaiknemine sellist vastastikust mõju esile ei kutsu, pole vastavad nähtused
annaabi.ee 
