Maa mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest, mulla bobiteedist j teistest maatüki omadustest (reljeef, mulla kirjeldus, loodusliku rohumaade võsastumise aste) Hindamisskaala: 100-81 väga head maad 80-61 head maad 60-41 keskmised maad 40-21 halvad maad 20-1 väga halvad maad Mulla määramine Mulla boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus.

Mullateaduse eksam

1

Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadusest (mulla kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste). Muldade boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus.

Mullateaduse eksam

1

Maa kiirgusbilanss - maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe peamiselt SO4—ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna.

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

1

Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides.

Hapniku referaat

0

Maa kaaslaseks on taevakeha Kuu. Maa mõõtmed Ümbermõõt : 40 075,004 km ( ekvaatoril ) 39 940, 638 km ( poolustel ) Kogupindala : 510 065 284,702 km² Ruumala : 1 083 230 000 000 km³ Diameeter : 12 756,270 ( ekvaatoritasandil ) 12 713,500km ( poolusi läbiv sirge ) Keskmine kõrgus : 623 m, keskmine ookeani sügavus 3,8 km. Andmeid Maa kohta Tiirlemisperiood : 365,256 päeva.

Planeet Maa

0

Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju on jõgesid.

Holland

0

Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustest (reljeef, mulla kirjeldus, loodusliku rohumaade võsastumise aste). Hindamisskaala: 100-81 väga head maad; 80-61 head maad; 60-41 keskmised maad; 40-21 halvad maad; 20-1 väga halvad maad.

Mulla kordamine

0

Maa keskpunktis on need jõud omavahel tasakaalus, kuid Maa Kuu-poolsel küljel saab Kuu gravitatsioonijõud ülekaalu ja tõmbab veemasse enda poole, st põhjustab tõusu, samal ajal Maa vastasküljel ületab tsentrifugaaljõud Kuu külgtõmbejõu ja surub veemassid tsentrist eemale e kalda poole, mis samuti põhjustab tõusu.

Loodete energia

0

Maa elukond on oluliselt muutnud Maa õhkkonda ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust võimaldades elu maal. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks.

Müüt

0

Maa kadu on suur. Kuni 6m paksuse põhjaveelademe lae korral ning kui survetase tõuseb vähemalt maapinnani, soovitatakse ehitada puurkaevu süsteem (alandusvõimendi), millest vesi voolab isevoolselt dreenidesse või kraavidesse.

Pinnased ja muld

0

Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadusest (mulla kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste).

Mullateaduse üldosa

0

Maa kuivendamiseks on sageli olnud vaja jõgesid süvendada ja õgvendada. Sellega likvideeriti küll suured üleujutused, kuid luhtadesse ei jää enam pidama uhtaineid, mis nüüd jõuavad süvendatud jõe suublasse - järve või merre.

Pinnased ja muld

0

Maa keskmine on 0,3. Näiteks veekogude albeedo sõltub valguse langemisnurgast veepinnale. Meri (θsun<65˚) – alla 0,1. Meri (θsun>65˚) – 0,1-0,7. Sellest hoolimata peetakse kokkuleppeliselt vee albeedot väga madalaks.

Mis on albeedo ja mis on kahesuunaline peegeldustegur?

0

Maa kesk - ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaservalada Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik.

India Referaat

0

Maa ajalugu on järkjärguliste muutuste rida (mitte katastroofide), pani tähele eri organite ja organismide vahel ühtsust ning arenguloolist loogikat (õis kujunenud lehtedest, kolju selgroost jne).

Bioloogia ajalugu, kordamisküsimustele vastamine

0

Maa atmosfäär - lämmastik78%, hapnik21% varjutused-kuuvarjutus- Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju.

Planeedid kokkuvõte

0

Maa kirdeosa on kõige viljatum piirkond. Kuigi enamasti hõivatud elatustööliste poolt, hilisemad regioonid on aina enam tähtsamad metsasaaduste, kakao ja troopikaliste puuviljade eksportijad.

BRASIILIA

0

Maa atmosfäär – koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioon . Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt maalt.

Astronoomia

0

Maa koor on oma paksuselt varieeruv, olles õhem ookeanide ja paksem mandrite all. Sisemine tuum ja koor on tahked, välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad.

Referaat - Maa rühma planeedid

0

Maa kaaslaseks on Kuu. Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi.Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi:

Päikesesüsteem

0

Maa kogupindala on 510 072 000 km²  A4-lehtede kogupindala ruutkilomeetrites on 604437104422471666686122936313669317894.461230068337129840546699525

Matemaatika lisaülesanne

0

Maa hindaja on isik, kellele on välja antud vastav tegevuslitsents. Korralisel hindamisel võib hindajaks olla ka avaliku teenistuse ametnik.

HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL

0

Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast.

Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg

0

Maa kesk – ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne – Ghatid, idaserval aga Ida – Ghatid.

India referaat

0

Maa kohtades on neid näha palju ja siis nad enamasti täidavad liikluseeskirju, kuigi, paljud masinad ei vasta liikluseeskirja nõuetele.

Käitumine liikluses jalgratta, mopeedi või rolleriga sõites

0

Maa kohta on kasutatud nime Zeta, mis tuleb Zeta jõe nimest ja on etümoloogiliselt seotud viljalõikust tähendava slaavi sõnaga.

Arengumaa - Montenegro.

0

Maa kuju on trumm. kohtunikuks.Messianistlik liikumine (1660–1670) leidis aset pärast juutide rüüstamist Taevakehad on kivid.

Filosoofia variant A ja B

0

Maa all on sama efekt, mis lõhkamistöödel kaevandustes, kuid selle erinevusega, et nad on tunduvalt võimsama vappumisega.

Maavärinate tekkepõhjused

0

Maa atmosfäär on väga erinev teiste sarnast tüüpi planeetide omast, koosnedes põhiliselt 78% lämmastikust ja 21% hapnikust.

AstronoomiaMM.

0

Maa kaldenurk on 22.1-24.5 kraadi ja järgneva 8000 aasta jooksul see väheneb veidike ja väheneb erinevus suve ja talve vahel.

Üldmeteoroloogia konspekt

0

Maa ajaloos on olnud mitmeid pikki jääaja perioode, kus mägedest tulevad suured liustikud alla ja katavad suured ma aalad.

Arutlus \"Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg\"

0

Maa ajalugu on alates Proterosoikumi algusest kuni tänaseni jagatud ajastuteks, millel on ülemaailmselt kokkulepitud nimed.

Kordamisküsimuste vastused 2011

0

Maa atmosfäär on vaid osaliselt läbipaistev nähtavale valgusele ning maapinnale jõudev valgus neelatakse või peegeldatakse.

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

0

Maa gravitatsioon on ka põhjus, miks Austraalias olevad inimesed saavad nii-öelda pea alaspidi käia, kuid nad seda ise ei tunne.

Mina ja füüsika üldprintsiibid

0

Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust.

Õhk, õhusaaste

0

Maa koor on jaotunud mitmeteks erinevateks tahketeks platoodeks, mis ujuvad allpool asuval kuumal vahevöö kihil.

Referaat-Maa

0

Maa boniteet on maa tootlikkust 65-80% keskmine savi (s2) mittetüüpilisi muldi iseloomustav lõppnäitaja.

Kritsiine linnaosa ajaloost

0

Maa bioota on pidanud ja peab kuidagi reageerima nendele muutustele paneme me üldse häiritust tähele.

Maastikuökoloogia eksami spikker

0

Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed.

Maa kiirgusbilanss. Atmosfäär. Kasvuhooneefekt. Tuul ja õhuringlus. Õhumassid

0

Maa all on kohustuslik lisaks erirõivastusele kanda kaitsekiivrit, akulampi ja päästetorbikut.

Põlevkivi

0

Maa energiabilanss on tasakaalus ( bilanss atmosfääri ülapiiril ja maapinnal) 12. Komeedid on sabatähed.

Tähed ja galaktika

0

Maa hinne – boniteet Kuna maa on erineva viljelusväärtusega siis maid on hinnatud läbi aegade.

Mullateaduste eksami kordamise materjal

0

Maa ida - ja lääne- ranniku vahel kõrguvad Apenniinid, mis jaotavad Itaalia pikkupidi kaheks.

Itaalia kokkuvõte

0

Maa järk - järgult mere alt vabanes, arenesid välja muld- ja taimkate ning kujunes inimasustus.

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

0

Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas.

Holland - Referaat

0

Maa atmosfääris on täna ainult 0.05 % heeliumit, mis kuidagi ei klapi 5 mrd aastase Maa vanusega.

Radioaktiivsed elemendid

0

Maa kogupindala on 98 480 ruutkilomeetrit, millest maismaad on 98 190 ja vett 290 ruutkilomeetrit.

Referaat Lõuna-Korea

0

Maa atmosfäär on õhk. Et planeedil oleks elu, peab olema nii õhku kui ka vedelas olekus vett.

Planeet Maa

0

Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus kui kogu juurde tulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed.

Atmosfäär

0

Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde.

Hapnik Referaat

0

Maa atmosfääris on umbes 21% hapnikku ja seda tekib pidevalt juurde fotosünteesi käigus.

Keemia - hapnik

0

Maa ehitus - maakoore all asub tahke umbes 2900 km paksune kiht, mida nim mantliks.

Planeedid kokkuvõte

0

Maa gravitatsiooniväljas on harjutud leegiga nagu Error: Reference source not found A poolel.

Pilved, tuli ja äike

0

Maa kuju on ellipsoid, lõuna poolt on rohkem kokku surutud kui põhja poolt.

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

0

Maa energiabilanss - siseneb peamiselt päikeseenergia, maale jõuab valguskiirgusena.

Sfäärid

0

Maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enimarenenud piirkonnad.

Austria uurimustöö

0

Maa ajaloos on olnud seitse külmhooneperioodi, neist viimane kestab praegugi.

Muinasaeg eestis.

0

Maa keskel on suur rauast ja niklist tuum, mis on osaliselt vedelas olekus.

Taevakehade füüsikalised omadused ning nende määramine

0

Maa kesk - ,lääne –ja loodeossa, sest seal on maa k6ige viljakam.

Keenia rahvastik

0

Maa kogupakkumine on fikseeritud. Selle piirab ära olemasoleva maa koguhulk.

Majandusteooria

0

Maa ajaloos - ajajärguga, mida me tunneme suure väljasuremislainena.

Eesti punane raamat

0

Maa keskel on tuum, mis võtab enda alla umbes 15% maakera ruumalast.

Õppevara esitlus

0

Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe.

Maa kiirgusbilanss. Atmosfäär. Kasvuhooneefekt. Tuul ja õhuringlus. Õhumassid

0

Maa atmosfäär on pöördellipsoid, mille pikem pooltelg 1,2korda suurem

Meteoroloogia ja klimatoloogia

0

Maa ehitus – maakoor, ülemine vahevöö, alumine vahevöö, tuum.

MAATEADUS

0

Maa 5150 – 6360 kilomeetri paksust tahket sisetuuma ümbritseb

Magnetnähtused, Maa magnetväli

0

Maa kaaslaseks on Kuu  Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva ja KOMEET

Päikesesüsteem

0

Maa kuivendamiseks on sageli olnud vaja jõgesid süvendada ja õgvendada.

Kuivendus

0

Maa atmosfäär on väga erinev teiste omast, koosnedes 21% hapnikust.

Päikesesüsteem referaat

0

Maa kust on läbi käinud mitmed sõjad kui ka mitmed rahvused.

Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?

0

Maa gravitatsioonijõud on kujundanud ja kujundab praegugi meie elukeskkonda.

Tahke keha mehhaanika.

0

Maa energiabilanss - maale saabuva ja maalt lahkuva energia voo vahe.

Maa sfäärid, energiad, energiabilanss

0

Maa kaaslaseks on Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis

Maa sarnased planeedid powerpointi esitlus

0

Maa kiirgusbilanss - maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe.

Keskkonnafüüsika kodamisküsimuste vastused.

0

Maa kasutamine on seotud asukohaliselt- ei ole ümberpaigutatav.

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

0

Maa hind on erinev. Kodualune maa 2013.aastast maksuvaba.

Eelarve, tulud ja kulud

0

Maa boniteet – maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja

Mullastik

0

Maa kaaslaseks on Kuu (vt Joonis 8), mis tiirleb tema ümber.

Päikesesüsteem - referaat

0

Maa kirdeosas on kuum ja kuiv suvi ning väheke külm talv.

Hiina

0

Maa all on jänesekapsal peenike ja harunev risoom.

Laanemetsa taimed

0

Maa asukoht on mänginud Ungari ajaloos tähtsat rolli.

Referaat Ungarist

0

Maa ajaloos on jääajad vaheldunud jäävaheaegadega.

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

0

Maa areng on ligikaudu 4,5 miljardi aasta pikkune.

Geo konspekt

0

Maa atmosfäär on õhk. maal on ka vett täis ookeanid.

Planeedid ning päikesesüsteem

0

Maa kasvuhooneefekt on elusorganismidele eluliselt vajalik.

S�SINIKURINGE

0

Maa eest on vaja teha teopäevi, maksab renti

Eesti kirjanduse ajalugu I

0

Maa ajaloos on olnud mitmeid suuri hävinguid.

Liikide hävimine ja selle põhjused

0

Maa atmosfäär on eluslooduse tekk ja kaitsekilp.

Päikesesüsteem - referaat

0

Maa isand on öelnud: „Mina valitsen teid.

Saatanlik piibel

-1

Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu maal.

Füüsika slideshow - Maa

0

Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid.

Filosoofia kontrolltöö

0

Maa eest - seda nimetati mõisateoks.

TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.-19.SAJANDIL - REFERAAT

0

Maa korral on tähtis ka vee olemasolu.

Füüsika põhjalik konspekt

0

Maa atmosfäär on eluslooduse kaitsekilp.