Kontrolltöö 111.2 vastused (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

34

xlsx

Makrokonoomika.Kontrolltö ö 2. Variandid 2. 1-4.Lahendused

Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10% , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist?  Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 isfunktsioon onoomsed investeeringud usiirded kodumajapidamistele TR= 30 võrra, kui suur on uus kogutulu ja avaliku sektori he sulgemiseks?  Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 0000 ühiku eest.  Kokku Teg % punkte 34 0 0 Ülesanne 2.2.1 Punkte 8

Majandus

32

xlsx

Makromajanduse ülesanne

Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitum  Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 % ba. Antud riigi selleks, et osta leiba sõjaväe RÜ RÜ eest, maksab tseseid makse 11000 180 240 20 30 1200 1300 1400 900 950 1000 ja avaliku sektori lu võrdub kasutatava tuluga he sulgemiseks? 0.9 (Y-T)  Makroökonoomika Nimi

Makroökonoomia

4

doc

Kontrolltöö 111.1 vastused

Makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 211. 1 ÕIGE ­ VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ­ ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole va

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

89

docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ­ ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive

Mikro- ja makroökonoomika

3

docx

Eksamivalemid

SKP = C + I + G + (X ­ M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) ­ F(K, L) = R/P SKP ­ sisemajanduse koguprodukt MPK ­ kapitali piirprodukt C ­ tarbimiskulutused K ­ kapital I ­ investeeringud L ­ tööjõud G ­ avaliku sektori kulutused R/P ­ reaalne rent (rent/ühikuhind) (X ­ M) ­ netoeksport NX C= C0 + c (Y ­ T) = C(Y ­ T) E ­ kogukulutused X ­ eksport C ­ tarbimine M ­ import C0 ­ sõltumatu tarbimine c ­ tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y ­ (TX ­TR) (Y ­ T) ­ kogutulu miinus netomaksud

Majandus

53

docx

Makro 2 KT- EKSAM

puuduvad on a) kapitali hulk töötaja kohta konstantne b) investeeringud töötaja kohta võrduvad amortisatsiooniga ühe töötaja kohta c) säästmine töötaja kohta võrdub amortisatsiooniga ühe töötaja kohta 13. Kapitali akumulatsiooni kuldreegli tasemel k*gold. olevas riigis saavutatakse majanduse püsiseisundis kõrgeim tarbimise tase töötaja kohta 14. Kontrolltöö nr 2 – Testid Teema 6 1. Töö(jõu) efektiivsuskordaja on mõiste, mis ei kajasta: maksimeeritud toodangut, mis tuleb tööjõu koostööst suure koguse kapitaliga 2. Kui töötajate tegelik arv (n) kasvab 3 protsenti ja töötajate efektiivsuskordaja (g) kasv on 2 protsenti, siis töötajate efektiivne hulk (tööjõu efektiivsus) kasvab määraga: n+g= 5 3

Makroökonoomika

9

odt

Mikro-makro eksam 2012 moodles

Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

51

docx

Makro testid

Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute

Makroökonoomika

Kommentaarid (3)