Majandus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Majandus

1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus ­ tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip ­ tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu ­ suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta. Heitunud inime

Majandus

12

docx

Kordamine majanduse üleminekueksamiks

Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ­ ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas ­ kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele ­ suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja alternatiivkulu

Ettevõtlus

72

docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu

Majanduse alused

22

docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega c) finantskapital on vajalik kahe eelneva kapitaliliigi hankimiseks 4) ETTEVÕTLIKUS ­ millegi uue välja töötamine või olemasoleva arendamine 5) INFO ­ võib väljuda ka tootmisprotsessist infona 4. Mikro- ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega) Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite

Majandus

30

pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

programme 2) Struktuurne töötus ­ tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest. Struktuurse töötuse puhul on vabad töökohad ja vabad inimesed, aga vabade inimeste kvalifikatsioon ei vasta vabade töökohtade nõuetele. Struktuurne töötus on teatud määral vältimatu igas riigis. See töötus kestab pikaajalisemalt ja ta ei ole vabatahtlik. 3) Tsükliline töötus ­ esineb majanduse langusperioodil. Majanduse tõusufaasi jõudes hakkab vähenema. Valitsus peab sekkuma, et majandus liiguks tõusufaasi. 4) Hooajaline töötus esineb seetõttu, et mõningates majandusharudes on tootmine võimalik näiteks ainult teatud aastaaegadel ja ülejaanud ajal tööjõudu ei vajata. Seda loetakse erinevate majandusteadlaste arvates nii siirde- kui struktuurse töötuse komponendiks. Töötuse mõõtmiseks kasutatavad näitajad: 1) töötuse määr U = töötute arv / tööjõu arv 2) tööjõus osalemise määr = tööjõud / tööealine rahvastik

Astronoomia

82

docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

X (eksport) / kui suudame eksporti suurendada, siis meie heaolu suureneb)­ M (import) / mida suurem on import, seda väiksem on meie heaolu) ­ netoeksport. SKP prognoosimine Valitsus alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest Alus riigieelarve koostamisel Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades Reaalne SKP- püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga (aitab hinnata, kas majandus on kasvanud/kahanenud) SKP deflaator = nominaalne SKP/reaalne SKP x 100 SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase Majanduskasv Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks Majanduskasv= reaalne SKPt ­ reaalne SKP t-1 /reaalne SKPt-1 x 100% SKP elaniku kohta Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta.

Majandus alused

23

docx

Majanduse alused eksam

Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline ­ esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik ­ esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) ­ majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M

Majandus

43

doc

Majandus

mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline ­ esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik ­ esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) ­ majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik ­ majandus on just ebastabiilne ja isekorrigeerivaid jõude pole olemas, iseeneslik tasakaal ei saabu ka pikema aja jooksul.

Micro_macro ökonoomika

Kommentaarid (0)