50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pirtsu6
Õppematerjali autor
AUTISM SISSEJUHATUS Antiikajal ja keskajal nimetati autismi haigeid lapsi kui "haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". (Lovaas 1998.) 1943. aastal Leo Kanner USA-s kirjeldas gruppi lapsi, kellel esinevate omapäraste käitumis-/suhtlemishäirete eristamiseks muudest lapseea psüühikahäiretest ta võttis tarvitusele nimetuse "early infantile autism" (kirjanduses tuntud ka kui Kanneri sündroom). Neil lastel oli rida ühiseid jooni. (Lovaas 1998.) XX sajandi I poolel ei peetud autismi kehaliseks (ajukoe) haiguseks, vaid emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr. Gillbergi jt) autismialased uuringud. (Lovaas 1998.) 2 AUTISM Autism
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutseõppe osakond LH1K Mary-Liis Anter AUTISMIGA LAPS Ettekanne Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2013 1 Autismiga laps Põhjused (autismi etioloogia) 1. Perekondlik autism - 8,5 % 2. Autism, seostatav mõne muu haigusega - 37 % 3. Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega - 46 % 4. Autism ilma ülaltoodud faktoriteta - 8,5 % (Gillberg&Gillberg, 1991) Geneetilised põhjused: · väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ; · 9%-l autismiga lastest on isa Aspergeri sündroomiga või joontega; · -60 %- l autistidest võib oletada geneetilist põhjust. Kromosoomide muutused: · fragiil-X; XYY jt. Ema rasedusaegsed infektsioonid (viirused), ravimid, toksilised seisundid (alkohol, rasedustoksikoos, suitsetamine, puudulik või ebaõige
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond xxxxxxxxx AÜSRx 18- KUU KUNI 5- AASTA VANUSTE LASTE ERIVAJADUSTE JA PUUETE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toimub lastel kõneareng, mis to
Kurt laps ei saa suulist kõnet loomulikul teel omandada, sest ta ainult näeb huulte liikumist ja näoilmeid. Pimekurdid - ei ole suutelised kasutama ei suulist kõnet ega tavalist viipekeelt. Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 3. Kuulmiskahjustuse põhjused: üsasisesed nakkushaigused (punetised, süüfilis jt), ototoksiliste ravimite tarvitamine raseduse perioodil ja väikelapseeas, sünnitrauma, aju vastavate keskuste arenguhäired, meningiit, leetrid, punetised, gripp, kõrvapõletik, mürakahjustused, umbes 20% on pärilikkust (90% kuulmispuudega lastest sünnib kuuljate perekonda) 4. Kuulmispuude mõju lapse üldisele arengule sõltub: kuulmislanguse sügavusest; tekkeajast; laadist; sellest kas vanemad on kurdid või kuuljad 5. Diagnoosimine – Kurtust on võimalik diagnoosida hiljemalt 3. elukuul, vaegkuulmist 3. eluaastal.
Tartu Raatuse Gümnaasium Autism Referaat Koostaja: Grete Jeltsov Klass: 10. a Juhendaja: õp Külli Muug 2008 1 Sisukord 1. Tiitelleht.......................................................................................................1 2. Sisukord......................................................................................................2 3. Sissejuhatus................................................................................................3 4. Sümptomid ehk avaldumine.....................................................................3 5. Tekkepõhjused.............................................................................................4 6. Esinemissagedus.......................................................................................
Võimalda lühemad õppimisajad Vähenda lapse tähelepanu kõrvljuhtimise, hajumise riski Anna võimalusi liikumiseks Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus Vajadusel kasuta eripedagoogide abi Prognoos ja riskid Iseparanev patoloogia, tavaliselt taandub 10. eluaastaks. Aga 30-35% säilib see ka hiljem. Joosep Toots "Kevade" Narkootikumid AUTISM Pervasiivsed arenguhäired häirete avaldumine kolmes valdkonnas: 1) vastastikune sotsiaalne interaktsioon 2) vastastikune verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon 3) puudused tegevustes ja fantaasiamängudes Psüühilise arengu spetsiifilised häired algus varases lapseeas; peaaju mitmete funktsioonide väljakujunemine ja küpsemine häirub või pidurdub; kulg on pidev ja remissioonideta;
Need on degeneratiivse häire vorm, mida nimetatakse paraneoplastiliseks sündroomiks. Luuüdi häired. Nende hulka kuuluvad veres ebanormaalne valk (monoklonaalsed gammopaatiad), luuvähi vorm (müeloom), lümfoom ja haruldaste haiguste amüloidoos. Muud haigused. Nende hulka kuuluvad neeruhaigused, maksahaigused, sidekoe häired ja kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism). Lasteneuroloogia. Arenguhäired. Laste tserebraalparalüüs. Vastsündinule põhilised iseloomulikud liigutused on ultraheliga jälgitavad juba 15. nädalasel lootel. Seega saab laps oma keha liikumisvõimalustest tunnetuskogemuse juba looteeas. Tunnetuslik kogemus liigutusest peab olema õige, siis õpib laps tegema ka õigeid liigutusi. Oluline on see nii üsasiseses perioodis kui hiljem. Õiged liigutused on kogu psühhomotoorse arengu aluseks.
Terminid ei ole ühtsed erinevates valdkondades, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid Kognitiivse arengu hälbed o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus Meelepuuded o Kuulmiskahjustus o Nägemiskahjustus Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid