50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tiia757
Õppematerjali autor
· Urbaniseerumisrevolutsioon (linnade plahvatuslik kasv) ja kogukonna lagunemine 4. Võrdle ja vastanda omavahel kolme klassikalist sotsioloogia teooriat - funktsionalismi, konfliktiteooriat ja sümboolset interaktsionismi. (Mõtete süstematiseerimisel võib Sulle abiks olla tabel lk 15) Strukturaalne funktsionalism- teooria, mis näeb ühiskonda kui keerulist süsteemi (struktuuri), mille osad töötavad üheskoos selleks, et edendada stabiilsust ja solidaarsust. Sotsiaalne struktuur: suhteliselt stabiilne sotsiaalse käitumise muster Makrotaseme suunitlus, keskendub suurtele sotsiaalsetele struktuuridele, mis iseloomustavad ühiskonda tervikuna. Ühiskonna stabiilsuse alusena nähakse laialdast konsensust selle osas, mida peetakse moraalselt õigeks või valeks. Põhiküsimused: - Kuidas on ühiskond osadest tervikuks moodustunud? - Millised on ühiskonna `koostisosad'? - Kuidas ühiskonna koostisosad omavahel seotud on?
# valmidus ümberõppeks (=> vajadus suht kõrge üldise haridustaseme järele) # valmidus elukohta muuta Mõju kogu ühiskonnale on ilmselt sügav: kogukondade, solidaarsuste, perede lagunemine? identiteetide hägustumine? individualismi lisandumine? Üks sotsioloogia praeguse hetke moemuredest. Need tendentsid kindlasti olemas, aga kui sügavad? Ja millised on vastutendentsid (nt uut tüüpi solidaarsuste, võrgustike teke)? Ökokogukonnad. Kihistumine stratifikatsioon, ja klassid (jaotame ühiskonna mingite tunnuste järgi nt vanus rahvastikupüramiidid.) Ühiskonna liikmete vahel erinevusi: # Bioloogilised (vanus, sugu, ,,rass") # Isiklikud omadused (väärtused, võimed, intelligents, oskused) # Ühiskondlik positsioon (koht ühiskondlikus tööjaotuses, roll) Stratifikatsioon e. kihistumine: ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne).
küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel). Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest. 3. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne
Briti sotsiaalantropoloogia inimeste bioloogiliste vajaduste (seeläbi ühiskonna stabiilsuse tagamine) rahuldamiseks on institutsioonid Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Tegevusteooria inimtegevuse tunnused on: tegevus omab eesmärki, toimub mingis situatsioonis, on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas eksisteerib kord sest kehtivad sotsiaalsed normid Süsteemiteooria sotsiaalne süsteem, kultuurisüsteem, psühholoogiline süsteem e isiksus Keskastme teooriad peab keskenduma kindale valdkonnale Funktsionaalne analüüs kuidas süsteemi e ühiskonna elemendid aitavad kaasa terviku säilimisele a) Manifestsed (avalikud) inimeste poolt planeeritud nt kooliharidus edastab teadmisi b) Latentsed (varjatud) inimeste poolt planeerimata nt koolis käimine vähendab noorte omapäi hulkumist
Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
Traditsiooniline eristus nende vahel: Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi (majanduslike hüvede vahetus, tootmine, rahandus jms.). Sotsioloogia uurib teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurib ka sotsioloogia palju nn. majanduslikke nähtusi. Spetsiaalselt tegeleb sellega majandussotsioloogia. Teine võimalik eristus: Majandusteadus eeldab, et inimene on individualist, egoist ja püüab pidevalt oma kasumit maksimeerida. Sotsioloogid eeldavad pigem, et inimene on sotsiaalne ja sõbralik. Sotsioloogia ja õigusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Sotsioloogia teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti õigussotsioloogid) tihti õiguslikku valdkonda. Teine võimalik eristus: õigusteadlased analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu (näiteks analüüsivad kas kaks seadust on omavahel sisuliselt vastuolus). Sotsioloogid enamasti õigusnormide sisuga ei tegele.
institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse üle kontrolli, tööjõud kui kaup • majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”, kvaliteet, konkreetne
institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse ülekontrolli, tööjõudkui kaup • majanduskasv tugineb tööliste eksluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”,kvaliteet, konkreetne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid