Majandusarvestus Eksam (1)

Sarnased õppematerjalid

34

xlsx

Projektipõhine arvestus Kodutöö-nr-2

Osaühing on teenust osutav ja vahendustegevusega tegelev ettevõte, kes on käibemaksukohustuslaseks registreeritud maksustatav 20% määraga ja sisendkäibemaks on õigus 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põh

Finantsanalüüs

29

xlsx

Finantsarvestuse alused ülesanne 3.1 kuni 3.4

Ülesanne 3.1. 1. Koostada algbilanss 1. jaanuariks 2xxx a. esitatud kontojääkide alusel. 2. Algbilansi kirjendite alusel avada kontod pearaamatus. Kontodele kirjendada algsaldod. 3. Majandustehingute kohta koostada päevaraamatus lausendid. 4. Lausendite põhjal kirjendada majandustehingud kontodesse. (Näidata ära ka majandustehingute järjekorranumbrid.) 5. Perioodi lõpul tuua välja kontokäivete kokkuvõtted ning lõppsaldod. 6. Kontokäivete kokkuvõtete ja lõppsaldode põhjal koostada käibeandmik jaanuari kohta ja lõppbilanss 31. jaanuariks. Põhjad lahendamiseks on Moodle-is Kontode algsaldod 1. jaanuariks 2xxx a. : Arvelduskonto 700 Aktsiakapital 400 Kassa 50 Pikaajaline pangalaen 350 Majanduslikud toimingud jaanuaris 2xxx a. Op nr

Finantsarvestuse alused

16

pdf

Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded

Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000 Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõuded ostjatele 2 730 000

Majandus

16

docx

Raamatupidamise konspekt

KASUM=TULU-KULU AS, OÜ, MTÜ, FIE, TÜ – tulundusühing, UÜ – usaldusühing Raamatupidamisekohustuslaseks on  Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik)  Kohaliku omavalitsuseüksus  Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidilineisik  Füüsilisestisikustettevõtja  Eestiregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Algdokument (võibolla arve) (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolel tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. (2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid:  Toimumisaeg  Majandusliku sisu kirjeldus  Arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa Raamatupidamisdokumendid liigitatakse:  Algdokumentideks

Baas Logistika

15

docx

Finantsarvestuse alused ülesanne 6.1 kuni 6.11

Ülesanne 6.1. Firma M arvestusvaluuta on euro. Firma M pikaajaliste laenunõuete, valuutakonto ja pikaajaliste laenukohustiste saldod seisuga 1. detsember ja valuutakursid euro suhtes olid järgmised: Pikaajalised laenunõuded: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas RUB (Venemaa rubla) 12 000 62,50 Valuutakonto pangas: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas USD (USA dollar) 3 000 1,07 GBP (Suurbritannia 3 000 0,90 naelsterling ) Pikaajalised laenukohustised: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas SEK (Rootsi kroon) 4 000 9,80 USD (USA dollar) 4 000

Finantsarvestuse alused

32

docx

Raamatupidamine I osa

Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa ­ AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus ­ see on raamatupidamiskohustuslase kohustus

Raamatupidamise alused

21

odt

Finantsarvestus II Põhivara arvestus

PÕHIVARA ARVESTUS Põhivara arvestust reguleerivad EFS järgi: RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad Osaliselt ka RTJ 1 raamatupidamisprintsiipide ja hinnangute muutuste mõju kajastamine RTJ 2 nõuded põhivaraga seotud informatsiooni esitusviisile RTJ 9 renditavate põhivarade kajastamine RTJ 12 sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara PÕHIVARA LIIGITUS BILANSIS Varad ja kohustused liigitatakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Bilansis on põhivara järjestatud likviidsuse järgi ning kajastub nelja põhirühmana: 1. Finantsinvesteeringud 2. Nõuded ja ettemaksed 3. Kinnisvarainvesteeringud 4. Materiaalsed põhivarad 5. Immateriaalsed põhivarad 6. Bioloogilised varad Pikaajalised finantsinvesteeringud on

Finantsarvestus

124

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Infot toodab majandusarvestus tarbijatele kahel eesmärgil: a) otsuste tegemiseks ettevõttes või b) aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Infotarbijad võivad olla väga erinevad ja seetõttu on ka vajadused erinevad: • Omanikud vajavad infot vara kasutamise ja oma osaluse tuluteenimise kohta. • Juhtkond vajab infot tegevuse kavandamiseks ja tulemuste hindamiseks. • Töövõtjad on huvitatud infost töötasustamise kohta, vajadus hinnata ettevõtte võimet

Raamatupidamise alused

Kommentaarid (1)