Kordamisküsimused KT; majandus (2)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Tööstusühiskond ja nüüdisühiskonna kujunemine

1. Tootmisressursid -loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. 2. Majandussüsteemid (4)- Plaanimajandus- on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige ­ hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Erafirmasid on vähe, kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Segamajandus- enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turu- ja plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda (turvalisusse ­ politsei, laevad, piirivalve). Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Naturaalmajandus- puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Turumajandus- turg määrab hinna ja kauba, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. On hea tugevatele ja nutikatele ärimeestele. Riik ei sekku. 3.

Ühiskonnaõpetus

8

doc

10.klassi majandus eksami konspekt

Riigiabi: Riik sekkub konkurentsi, et korrastada seda ning vältida seaduste rikkumisi ettevõtete poolt. Konkurentsi mõiste: ühel turul võistlevad virmad, kes konkureerivad üksteisega suurema läbimüügi või teenuste müümisega e. tarbja eest Turgu valitsev ettevõtte: ehk turu liider, kes kujundab hinna ja turu. Loomulik monopol: ettevõte, mille monopoolse seisundi peamiseks põhjuseks on mastaabisääst Kõlvatu konkurents: rikutakse seadusi ja kombeid (viisakus), et paraid majandus tulemusi saavutada. 11. Turu puudulikkuse mõiste, mittetäielik konkurents, ühishüvede pakkumine, tootmise ja tarbimisega kaasnevad + ja -, välismõjud Turu puudulikkuse mõiste: turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes Mittetäielik konkurents: turuvorm, kus kogu turg on ühe ettevõtte käes (N: Eesti Energia) Ühishüvede pakkumine: kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja jaotatakse valdavalt, ilma turu vahenduseta

Majandus

24

docx

Majanduse alused põhjalik konspekt

vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele Majanduse kolm PÕHIKÜSIMUST: Mida? – milliseid kaupu ja teenuseid toota Kuidas? – missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota Kellele? – kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvesid jaotada MAJANDUSSÜSTEEMID: Traditsiooniline majandus - Väikesed majandusüksused nagu majapidamine või küla - Tegevust juhivad kombed ja tavad - Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal - Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüvesid jaotada - Tööjõu spetialiseerumise tase on väga madal Kas see on efektiivne majandus? Plaanimajandus (käsumajandus) - Otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija

Majandus

8

odt

KORDAMINE MAJANDUSEKSAMIKS

KORDAMINE MAJANDUSE EKSAMIKS I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS? · Majandusteadus ­ uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib. · Majandus ­ on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg ­ see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus ­ tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss ­ põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks.

Arendustegevus

6

doc

Majandussüsteemid

4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita)

Ühiskonnaõpetus

36

doc

MINA JA MAJANDUS

teenuste valmistamisel.. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise ris

Majanduse alused

43

doc

Majandus

mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline ­ esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik ­ esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) ­ majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik ­ majandus on just ebastabiilne ja isekorrigeerivaid jõude pole olemas, iseeneslik tasakaal ei saabu ka pikema aja jooksul.

Micro_macro ökonoomika

10

doc

Majandusarvestuseks

töö, ettevõtlus); seal, kus napib, tuleb kokku hoida 2) valikukeskne roll ­ kui kõike on küll, siis valikut polegi vaja teha; reaalselt seda aga pole Järelikult hõlmab maj.teooria ka valikuteooriat st peavad olema alternatiivsed võimalused. Võiks tuua ka kasulikkuse teooria, kus väidetakse, et kauba kasulikkus tuleb kauba tarbimisomadustest ja inimese hinnangust tarbimise omadustele. Lahendades maj.probleme, peab ühiskond vastama kolmele küsimusele ja majandus peab võimaldama nende lahendamist. 1) millised eesmärgid tuleb ellu viia, tuginedes ühiskonna nappidele vahenditele 2) kuidas tahetakse ühiskonna nappe ressursse kasutada vajalike kaupade tootmises st: a) Kuidas toota? Igat kaupa on võimalik toota mitme tehnoloogiaga. Näiteks on võimalik kasutada palju tööjõudu ja vähe masinaid või vastupidi. 1 Majanduse arvestus b) Kelle jaoks toota

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (2)