Elu pärast surma erinevate religioonide pilgu läbi (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Usundiloo mõisted 10. klassile

19. Karma ­ HINDUISM elu jooksul tehtud teod, mis määravad ära ümbersündimise, puudub andestuse idee. Kui selles elus läheb halvasti peetakse seda eelmise elu karmaks. Ümbersünd ei ole uus võimalus, siis püütakse vabaneda. 20. Veeda ­ HINDUISM hinduismi järgijate pühade tekstide kogumid. (veeda ­ teadmine). Sisaldavad loitse, hümne, palveid. 21. Moksa ­ olukord, kui karma seadus enam ei kehti ja Atman ühineb Brahmaniga. Et läbi ümbersündide lunastuseni jõuda kulub u 42 000 ümbersündi. õnneseisund 22. Nirvaana ­ BUDISM kõrgema teadmise ja rahu seisund, mida ei saa aja ja ruumi seadustega kirjeldada. Ümbersünnid lakkavad. 2 seisundit: eluajal saavutatav, lõplik (pärast surma). Hinge pole. 23. Duhkha ­ BUDISM kannatus, ahistus. Kogu samsara on seotud kannatustega, nauding on kaduv, seega ka see on kannatus. Inimene põhjustab need endale

Usundiõpetus

83

docx

Üldine usundilugu konspekt

) V ARAJASED AJALOOLISED USUNDID: · Egiptus: - Iseloomulik : uuenemine ja viljakus ­ seotud Niiluse igaaastase üleujutusega. - Vaarao jumaliku autoriteedi ja templi rituaalidega säilitati stabiilsust ja korda - Surmaga ümbritsetud rituaalid ­ egiptlaste lootus, et pärast surma jätkub elu nagu enne. - Egiptuse Pantheoni kuuluvad Jumalad: Päikesejumal ­ Ra Teeba jumal ­ Amon Tõeja korrajumalanna ­ Maat (sümbol ­ sulg) Sünnitusejumalanna ­ Thoeris Osiris ­ surnute jumal, uuenemise sümbol (algselt elavate jumal)  · Muistne LähisIda: - Sumeri tekstid (2500 aastat eKr) - Eepos ,,Gilgames" ­ 1700.aastast

Üldine usundilugu

39

docx

Maailmavaated ja usundid

Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks

Usundiõpetus

21

doc

Usundilugu - religioon, erinevad usud

Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011  Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism...........................................................................................................

Eesti religioosne maastik

6

doc

Usundilugu - Tertia arvestus

Moksa ­ see kui akman ühineb brahmaniga ja ümbersünd lakkab. Nirvana ­ kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida ei saa aja ega ruumi seadustega põhjendada. Tähendab seda, et ümbersünnid lakkavad. Askees ­ õpetus, et keha kurnamise kaudu jõutakse valgustatud seisundini. Meditatsioon ehk mõtlus ­ ainukene viis, kuidas inimene saab oma meelt puhastada. Inimene mõtleb keskendunult ainult ühele asjale ja seeläbi meel tühjeneb. Jooga ­ oluline meelerahu saavutamisel läbi erinevate tehnikate, et seeläbi jõuda valgustuseni. Tähtis on inimese füüsiline ja vaimne tasakaal. Arhati ­ keegi kes on valgustatuse lähedal. Kogudus ­ koos uskujad. Bodishattva ­ inimene, kes on saavutanud Nirvana, aga kaastundest loobub sellest, et aidata teisi olendeid Nirvanasse. Tao ­ Kogu maailma valitsev üleüldine toimimisseadus. Yin ­ naiselik printsiip, mille omadused on külm, niiske, sügav, tume, öö, maa.

Usundiõpetus

12

odt

Üldine usundilugu

Sansaara ­ inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse, halvem halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Vaesust ja õnnetust selles elus peetakse karma seaduse täitumiseks ja eelmises elus halvasti elatu tagajärjeks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja aatmani ühinemine Brahmaniga ­ moksa ehk vabanemine. {karma ­ India religioonide keskseid mõisteid ­ põhjuse ja tagajärje seadus. Olendi (in ja looma) iga tegu (mõte, kõne käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb karma seaduse toimest ehk

Üldine usundilugu

22

docx

Usundiloo konspekt ja mõisted

Mõisted: 1. Religioon ehk usund-inimeste poolt loodud süsteem suhestumaks sellega, mda või keda peetakse Jumalaks. 2. Müüt-seletav osa religiooni komponentide seas, õpetus, pärimus. Tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse. Vastab küsimusele: miks asjad on nii nagu nad on? 3. Riitus-praktiline osa religiooni komponentide seas, taaselustatakse müüdid, elatakse uuesti sündmused läbi, tehakse usulisi toiminguid, rituaale. 4. Šamaan-inimene, kes oskab kasutada maagilisi vahendeid, nn. spetsialist. Ülesandekst tervistamine või tervise toomine, annab diagnoosi kasutades eritehnikat-transs ehk lovesse laskumine, šamaan saavutab teisenenud meeleseisundi trummi, tantsimise või hallutsinogeene sisaldavate taimedega st. viib ennast transsi, tema vaim läheb nähtamatusse maailma ja hakkab haige tervise pärast kauplema

Religioon

12

doc

Maailma usundid

HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio ‘sidumine; hoolimine’) Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast

Usundiõpetus

Kommentaarid (0)