Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Seega on semiootika uurimisobjektiks märk. Märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja sellest tulenevalt on semiootikas ka kaks põhivoolu: Peirce/ Morrise semiootika ning Saussure'i semitoloogia. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. - MÄRGISÜSTEEM: Märk on semiootika uurimisobjekt. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Klassikalise Peirce märkide klassifikatsiooni kohaselt jagunevad märgid ikoonideks, indeksiteks ja sümboliteks. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Ta võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk on objekt, mis ei ole see objekt
Märk on ta ainult siis, kui ta asendab midagi muud. Peab olema see, mida asendatakse-X, see mis asendab-Y, kes saab aru(kes asendab)-Z, mis mahus-W Märgi definitsioon 2(tüüpilisem)- Kolmasus on triaadiline suhe märgi, tema objekti ja tõlgendava mõistuse vahel, märki ennast mõistetakse kui märgi konstitueerimise viisi. W pandi Z sisse. Märgi klassifikatsioon: Märkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat I.märk ise oma olemuselt II.märk suhtes objekti III märk suhtes interpretanti 1.1Qualisign 2.1icon 3.1rhema(adum) 1.2Sinsign 2.2 index(~index finger) 3.2dicent(nending) 1.3Legisign 2.3 symbol 3.3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. 2.3-sümbol on rajatud äratundmisele, arusaamisele, Peirce ütleb reeglile.
Zoosemiootika 12.02.15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika
lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused Esmasus Teisesus Kolmasus Qualisign Sinsign Legisign Omadusmärk Esitis Üksikmärk, kvaliteetmärk Reegelmärk märgiks on mingi
lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused Esmasus Teisesus Kolmasus Qualisign Sinsign Legisign Omadusmärk Esitis Üksikmärk, kvaliteetmärk Reegelmärk märgiks on mingi
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika põhiobjektid: märgid märkide vahelised suhted semioos Teadusi ühendav teadus. Üldkeel kõikidele märgisüsteemidele. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm
Implikatuur ja presupositsioon
*presup eeldab ütlust, implikatuur järgib, neil on ühed ja samad loogikalised omadused. pres ja
ka imp peavad olema tõesed ja nad ei seltu lause jaatavast või eitavast vormist st nad on
olulisemad kui lause.
Nt: "Anna tütar naasis eile Pariisist"
selle lause presupositsioon:
a) Kas Annal on tütar?
b) Kas see tütar oli Pariisis?
ütlus ise võib olle õige või vale, aga presupositsioon ei muutu.
*kontekste on 2: eelnevad ütlused samast tekstist ja .....
Kuidas tõde peegeldub keeles, ehk räägime faktidest
*C. ja P. Kiparsky - avaldasid artikli "Fakt", mis näitasid, et faktidest räägime teistmoodi kui
arvamustest ja sellel on nii semantilised kui ka süntaktilised tagajärjed.
nt: "Jaan 1.teab, et Peeter on kodus."
2.arvab,
3.on veendunud, -> neil ütlustel on erinev staatus: 1. räägib faktist, ülejäänud räägivad
arvamustest.
Kõik kommentaarid