Põhjuseks demograafilised muutused, nt sündivuse või migratsiooni kasv, mis omakorda suurendab nõudlust kaupade järele ning järelikult ka investeerimist ja tootmist. Teatud aja pärast, tööjõu hulga kasvades hakkab palgatase langema, mis pidurdab nõudluse kasvu. Ülaltoodud äritsüklid tekivad eelkõige majanduse potentsiaalse kogutoodangu (vt allpool) muutumisest. 1 · Lühiperioodi äritsüklid. Schumpeteri jaotus: 0 1. 3-4 aastat kestvad Kitchini tsüklid, mis avalduvad laovarude ja toodangu mahu muutumisena. Kasvava nõudluse ajal suurendavad ettevõtted laovarusid ja tootmist, et rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid. 1 2. 8-11 aastase pikkusega Juglari tsüklid, mis tekivad sellest, et ettevõtted ei investeeri tootmisesse pidevalt, vaid ,,hüppeliset". Uute investeeringute buum kestab 5-6 aastat, mille
Potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Tsükli indikaatorid muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Kogunõudlus rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos
suureneb nullilt 1 milj. tonnile Seega on 1 miljoni tonni või alternatiivkulukulu 1 tuhat kahurit. Kui aga liikuda punktist D punkti E, st kui tahetakse või toodangut suurendada 3 miljonilt tonnilt 4 miljonile tonnile, tuleb loobuda mitte ühest tuhandest kahurist, nagu eelmisel juhul, vaid 4 tuhandest kahurist ( 5 tuhat kahurit 9 tuhat asemel). Näeme siis, et kui või tootmismaht kasvab, siis või alternatiivkulu kasvab samuti 7. Tulude ja kulude ringkäigu mudel (majanduse ABC13) 8. Nõudlus ja mis seda mõjutab. Nõudluskõver Nõudlusseadus inimesed ostavad kaupa rohkem madalama hinna korral kui kõrgema hinna eest Nõudlus- seos kauba hinna ja koguse vahel mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta Nõudlustabel Hind( kroonides) nõutav kogus (tk nädalas) 5 10 20 30 40 Nõudluskõvera Reeglid 1. kui üks suureneb siis teine väheneb 2
7. Olgu tarbimisfunktsioon C=200+0,7(Y-T) ja maksu funktsioon T=100+t1*Y ning Y=50*K0,5*L0,5, kuusjuures K=100 ning L=100. Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist. Suured; ületab 10. Olgu tasakaalu SKP (Y) 5000. Tarbimisfunktsiooni võrrand on C=500+0,6(Y-T). Maksud (T) on 600, avaliku sektori kulutused G on 1000. Investeeringud on esitatud võrrandiga I=2160-100r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Sellisel juhul on reaalne tasakaalu intressimäär: 13% 11. Kui tootmistegurite pakkumine on fikseeritud (muutumatu) ja tootmistegurite koguseid
palgatingimuste muutumise (näiteks ametiühingud nõuavad kõrgemat miinimumpalka) tõttu. VALE, Kuluinflatsioon (ka pakkumispoolne inflatsioon) on tootmiskulude kasvust ....... 35. Varjatud ehk allasurutud inflatsiooni iseloomustab hinnataseme püsivuse juures kaupade ja teenuste kvaliteedi halvenemine ja/või sortimendi ahenemine. Õige 36. Nõdlusinflatsioon on liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus,mille tulemusena kogunõudlus suureneb veelgi. Õige 37. Huperinflatsiooni korral on üldine hindade tõus: suurem kui 50% kuus 38. Võtke arvutuse aluseks tarbimiskorv, mis koosneb ainult kahest kaubaruhmast, kusjuures toidukaupade osakaal on 0,7 ja riiete osakaal 0,3. Kui suur on üldine tarbijahindade muutus, kui toidukaupade hinnad tõusid keskmiselt 5% ja riiete hinnad alanesid 15%? −1% (tarbimiskorvi kogumaksumus alanes 1% võrra). 39
5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav
I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub: ● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad
.......................................................................... 7 SKP arvutamine, lähtudes kuludest ........................................................................... 7 nominaalne ja reaalne skp. inflatsioon ....................................................................... 7 skp ja majanduslik heaolu .......................................................................................... 8 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine ............................................................................... 9 Kogunõudlus .............................................................................................................. 9 kogupakkumine ........................................................................................................ 10 kogunõudluse-kogupakkumise tasakaal................................................................... 11
Kõik kommentaarid