Vana-Egiptus 18. dünastia (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Egiptuse Vaaraod

1  Egiptuse vaaraodeks läbi aega olid: Ahmos I Tutanhamon Ramses I-st - Ramses XI-ni Amenhotep I-st ­ Amenhotep IV-ni Thutmosis I-st - Thutmosis IV-ni Hatsepsut Ehnaton Horemheb Seti I , Seti II Merneptah Amenmesse Ay Siptah Tawosret Sethnaht (ps. Need polnud kõik) 2  Ahmos I ja Amenhotep I (u 1550-u 1504 e.Kr) Ahmos I (u 1550 ­u 1525 eKr) pidama 18. dünastia esimeseks vaaraoks. Selle dünastia ajal tõusis Egiptus oma rahvusvahelise võimu ja mõju esimeseks vaaraoks. Selle dünastia ajal tõusis Egiptus oma rahvusvahelise võimu ja mõju tippu ning ühteaegu oli see periood Teeba linna kuldajastu. Suurem osa Ahmos I täiskasvanuelust möödus Nuubia ning Süüria ja Palestiina sõjakäikudel, millega kindlustati Egiptuse võim neil aladel ning rajati tulevase Egiptuse impeeriumi alus.

Ajalugu

25

docx

Referaat - Vaaraod

Noorem kiviaeg ­ algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa ­ sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine ­ 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr. Egiptus oli oma võimsuse tipul. Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao (egiptuse keeles 'suur maja') on Vana-Egiptuse kuningas. Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [,,Eesti Entsüklopeedia 10" Tallinn, 1998] Vanades allikates kasutatakse sõna vaarao asemel kunigas

Ajalugu

20

docx

Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused

......................................................................... 10 SISSEJUHATUS Niiluse oru muistsed asukad, kes austasid taevajumal Horost, rajasid Egiptuse aladel elujõulise tsivilisatsiooni. Nende järglane oli esimene vaarao Menes e. Narmer, kelle nimi tähendab ’’Püsiv’’. Olles saanud korraga Ülem- ja Alam-Egiptuse, seega ühendatud maa kuningaks, oli just tema see nurgakivi, kellest lähtus pikk rodu kolmekümnesse dünastiasse jagunevaid vaaraosid. Nii kaua, kui Vana-Egiptus eksisteeris, tunti seal ainult üht 2 valitsemisvormi- vaarao ainuvõimu. Niisugune lausa uskumatuna tundub stabiilsus, mida pole millegagi kõrvutada, kindlustas sellele tsivilisatsioonile silmapaistva järjepidevuse kõigist ajaloovapustustest hoolimata. Kõik tänu sellele, et vaarao polnud vaid kuningas, riigijuht, sõjapealik, majanduse ja diplomaatia korraldaja- ta oli ennekõike jumaliku energia säilitaja

Ajalugu

20

docx

Vana-Egiptuse referaat

Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust).

Ajalugu

27

pptx

Vaaraod - Power Point

saadik 15 aastast valitsusaega märkis rahu ja õitseng Thutmosis III Arvatakse, et ta organiseeris Hatsepsuti tapmise Kõige suurem vallutaja Egiptuse ajaloos Alistas Nuubia Egiptuse võimule, saagiks saadi hulgaliselt kulda Alistas Palestiina ja Süüria Ees-Aasias Tegi Aasiasse üle 10 sõjaretke Jõudis vallutustega Eufrati jõe kaldale ja laskis sinna oma võitude auks mälestussamba püstitada Tema ajal oli Egiptus kõige võimsam riik Idamaades Valitses 54 aastat (esimesed 20 aastat võõrasema H.) Amenhotep II Kiitles oma sõjalise ja sportliku vaprusega ning ratsutamisoskusega Valdas sõjajumal Montu oskusi, talle polnud lahinguväljal võrdset Halastamatu sõdalane Surus kiiresti maha Süüria riikide liidu mässu Püstitas Giza lähedale steeli Püstitas Teebas palju templeid Püstitas kuningliku juubeli Hebi-Sedi templi Karnakis ja hauatempli Niiluse läänekaldal Amenhotep Iv

Ajalugu

6

doc

Egiptus ja ajalooperioodid

Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 ­ 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vase kasutamine. Aastatuhande viimastel sajanditel (3300 ­ 3000) ilmusid Ülem-Egiptuses esimesed monumentaalehtised (valitsejate residentsid ja pühamud, ülikuhauad ja

Ajalugu

3

docx

Hatšepsut

Kuid siingi on osa ajaloolasi osutanud kummalisele seigale ­ nimelt on alust arvata, et Thutmosis asus tõendeid kustutama ligi paarkümmend aastat pärast vaaraoks saamist ja võimalik, et seda tehti hoopis pärast tema enda surma. Hatsepsuti nimi ilmus taas päevavalgele umbes kolmandal sajandil e.m.a, mil preestrist ajaloolane Manetho pani kokku Egiptuse valitsejate üsnagi üksikasjalise ajaloo, jagades selle vana, keskmise ja uue riigi ajaks ning dünastiateks. Keskmise riigi 18. dünastia Thutmosiste vahele ilmus Hatsepsut. Muumiana tuli Hatsepsut taas päevavalgele enam kui paar tuhat aastat hiljem. Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. 1903. aastal avas arheoloog Howard Carter Kuningate orus hauakambri tähistusega KV 60, mis teati olevat ehitatud Hatsepsuti ammele Sitrele. Kuid Carter leidis sellest maistest aaretest ammugi rüüstatud kambrist kaks muumiat.

Ajalugu

10

doc

Egiptuse vaaraod

11 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Vaarao ('suur maja') tähistas algselt Egiptuses kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki VanaEgiptuse kuningaid. 2 TUTANHAMON Tutanhamon oli VanaEgiptuse 18. dünastia vaarao. Tutanhamon valitses Egiptuses umbes aastatel 13361327 eKr. Tema ajal lõppes Enhatoni ainujumalakultus. Ta muutis oma teisel valitsusaastal oma nime Tutanhamoniks (varem Tutanhaton). Tutanhamon ehk kuningas Tut abiellus juba 10aastasena. Tutanhaton suri umbes 19aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Surma põhjus pole teada. Tutanhamon sai tuntuks aastal 1922. Sellel aastal leidis Briti arheoloog Howard Carter Kuningate orust tema hauakambri. Mõni aeg pärast hauakambri

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)