Kordamine tööks (1)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

makroelement -organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N)
mikroelement - organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K)
hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.
hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega
ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust.
denaturatsioon - valk kaotab kõrgemat järku struktuurid
renaturatsioon - valk taastab struktuurid
komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel

1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik , lämmastik
2. elemendid, mida on vähem( mikroelemendid )- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe
3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F

Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad , happed , alused
orgaanilised ained: valgud (14%), lipiidid (2%), sahhariidid , nukleiinhapped(DNA, RNA), madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid( amiinid , aldehüüdid, alkohol jne.)

Vesi:
a) ülesanded rakus- on lahustiks, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri, tagab rakkude siserõhu ( turgori )
b)keemilised reaktsioonid, milles osaleb- hingamine
c)rakus sisalduvate ainete lahustuvus vees- sahhariidid lahustuvad vees väga hästi, lipiidid ei lahustu vees, valgud lahustuvad vees

Katioonide ülesanded: K, Na-osalevad närviimpulsi tekkes , leidub veres ja on rakkude tsütoplasmas; Ca-luukoe koostis; Mg-nukleiinhapete osa, klorofülli osa; Fe- hemoglobiini koostis; N-aminohapete koostis
Anioonide ülesanded: fosfaatrühmad-esinevad nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises; jood (I) kilpnäärme hormoonide osa

Suhkrud :
1.monosahhariidid- riboos , desoksüriboos, glükoos e. viinamarjasuhkur , fruktoos e. puuviljasuhkur
ehitus: madalmolekulaarne ühend, kus süsinike arv molekulis on 3-6
2. oligosahhariidid- sahharoos (roosuhkru põhiosa), maltoos ( linnasesuhkur ), laktoos( piimasuhkur )
ehitus: 2-3 monosahhariidi on ühenduses
3. polüsahhariidid(on biopolümeerid)- tärklis(taimede glükoosivarud), glükogeen(loomne glükoosivaru), tselluloos , kitiin
ehitus: polümeer, mille monomeerid on monosahhariidide jäägid.
Ülesanded: energeetiline ülesanne (glükoos), ehituslik ülesanne, varuaine , ligi meelitamiseks, kaitsefunktsioon, toiduks.

Lipiidid:
Liigid: lihtlipiidid- rasvad
liitlipiidid- õlid, vahad, steroidid (jt. vees mittelahustuvad ühendid)
Ülesanded: energeetiline funktsioon ( rasv ), varuaine ( talvine rashvakiht), kaitse funktsioon ( nahaalune rasv), lahusti (õlid lahustavad vitamiine), ehitusmaterjal(vahad, rakumembraanid), regulatoorne funktsioon (hormoonid)

Kolesterool : kuulub kõigi membraanide koostisse.
liigne kolesterool võib ladestuda arterite seintesse, mis põhjustab veresoonte lupjumist, mille tõttu on verevool nendes veresoontes on raskendatud

Valgud: e. proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Koosneb aminorühmast ja karboksüülrühmast.
primaarstruktuur - aminohapete järjestus
teist järku struktuur- aminohapete järjestus(polüpeptiid) on keerdunud heeliksiks.
kolmandat järku struktuur- gloobul (kera sarnane ruumiline kuju)
neljandat järku struktuur- kaks või enam polüpeptiidi on ühinenud.

Valkude denaturatsioon:a) nähtus, kus valk kaotab kõrgemat järku struktuurid
b) toimub valgulahuse kuumutamisel(siis soojusenergia toimel keemilised sidemed katkevad ja valk kaotab oma kõrgemat järku struktuurid); mehhaaniliste tegurite toimel võib toimuda (munavalge vahustamine ); hapete mõjul
c) on pöörduv protsess enamjaolt.
Valkude renaturatsioon: a) nähtus, kus valk taastab struktuurid.
b) toimub siis kui denaturatsiooni tekke tegureid ei ole
c)on pöörduv protsess

Ensüüm: reguleerib biokeemiliste raktsioonide kiirust: vastav ensüüm seostub ainult temale sobiva lähteainega ja lagundab selle.
omadused: spetsiifilisus, kõrge molekuliaktiivsus, pöörduvus

Valkude üledanded: ensümaatiline funktsioon, rakuorganellide koostisosa, transportimine(hemoglobiin transpordib hapnikku veres), info edastamine , regulatoorne funktsioon(valgulised hormoonid), kaitsefunktsioon ( antikehad ), energeetiline funktsioon.

DNA : biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud kolme ühendi- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma-liitumisel. DNA ehituses esineb 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin(G), tümiin(T), tsütosiin(C). DNA molekulis on omavahel ühinenud 2 DNA- ahelat (biheeliks).
ülesanded: päriliku info säilitamine ja täpne edasi kandmine.

RNA: biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid , mis on moodustunud kolme ühendi- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma-liitumisel. RNA ehituses esineb 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin(G), tsütosiin(C) ja uratsiil (U).
Liigid: informatsiooni RNA (mRNA)-geneetilise info toomine rakutuumast ribosoomidesse, et saaks toimuda valgu süntees.
transport RNA (tRNA)- aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse.
ribosoomi RNA (rRNA)- osaleb valgu süsteemis ja on ribosoomide ehituses.

DNA ja RNA erinevused:
DNA: monomeeriks on desoksüribonukleotiid; nukleotiidide nimetused on A; G; C;T; sahhariidiks on desoksüriboos; komplementaarsus A=T ja C=G
RNA: monomeeriks on ribonukleotiid ; nukleotiidide nimetused on A; G; C; U; sahhariidiks on riboos; komplementaarsus A=U ja C=G.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sass098 Õppematerjali autor

Vesi,lipiidid,sahhariidid,valgud,suhkrud,RNA;DNA kokkuvõte tööks.

valgud dna rna sahhariidid suhkrud

Sarnased õppematerjalid

doc

Organismide koostis.

Retseptrofunktsioon sünteesimine Regulatoorne funktsioon - retseptorfunktsioon seisneb selles, et rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine, maitse tundmine). Kaitsefunktsioonid - Organismi võime sissetunginud võõrkehi ja haigusetekitajaid kahjutuks muuta.(antikehad) Liikumisfunktsioon Energeetiline funktsioon - funktsioon-valkude lagunemisel eralduvat energiat kasutab organism lihaste tööks, liikumiseks, kehatemperatuuri säilitamiseks ja vahetusprtotsesside energiaallikana. Kokkuvõtteks võib öelda, et valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. 8. Nukleiinhapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA).

Bioloogia

rtf

Organismide koostis

Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koos

Bioloogia

doc

Konspekt - Organismide koostis

november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur

Bioloogia

doc

Üldine keemiline koostis

Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõig

Bioloogia

odt

Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ri

Bioloogia

doc

Organismide koostis

Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained 80%. Põhiosa moodustab ve

Bioloogia

doc

KONTROLLTÖÖ - Organismide keemiline koostis

KONTROLLTÖÖ Organismide keemiline koostis Mõisted: 20 Makroelement organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) 21 Mikroelement organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As 22 Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja steroidhormoone) 28 ater

Bioloogia

doc

Organismide koostis

BIOLOOGIA KT 1 Kordamiseks. Lk. 4445 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. VÄÄR Makroelemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ainete koostisse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. TÕENE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. VÄÄR Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. TÕENE 6. Aminohape on DNA monomeer. VÄÄR Desoksüribonukleotiid on DNA monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. TÕENE 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. VÄÄR DNA

Bioloogia

Rohkem sarnaseid