I Maailmasõja põhjused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

I maailmasõda

I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03

Ajalugu

3

doc

I maailmasõda

AJALOO KT! 1) Esimese maailmasõja põhjused?! *suurriikide vahelised vastuolud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, Balkanil põrkusid Venemaa ja A-U huvid) ; *sõja ülistamine (levinud arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav); *Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine!

Ajalugu

11

docx

Ajalugu - I MS sündmused

1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend

Ajalugu

8

docx

I MAAILMASÕDA

[KÕIK riigid olid 1914 aastaks sõjaks valmis] SÜNDMUS JA TÄHTSUS: 28.06.1914 ­ Franz Ferdinandi tapmine (ajend, mitte põhjus I MS alguseks) 28.07.1914 ­ Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja, ühtlasi ka I MS algus seoses sellega) 23.02.1917 ­ streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega.) 3.03.1917 ­ Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 ­ Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10

Ajalugu

6

doc

Esimene maailmasõda

I maailmasõda I maailmasõja põhjused ja algus AJEND PÕHJUSED · Ertshertsog · Teravnenud vastuolud suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja Inglismaa F.Ferdinandi tapmine vs. Saksamaa) Sarajevos 28. juunil · Ohu alahindamine ­ ei usutud, et nii suur sõda võib puhkeda, loodeti 1914 väiksemaid konflikte

Ajalugu

11

odt

I maailmasõda

hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 4. Nobeli preemia ­ Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv ­ 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand, mis sai esimese maailmasõja puhkemise ajendiks. 6. Schlieffeni plaan ­ Saksa sõjaplaan, mis sai nimetusi Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja

Ajalugu

8

doc

Lähiajalugu I

8-12 miljonit hukkus. Lev Trotski muutis sõjaväe paremaks. Sõjakommunism: kaotati palgad, majandus riigi kontrolli all, toiduainete jagamine tsentraliseeritud korras. 1918. loodavad enamlased, et Euroopa on revolutsiooni lävel. Bresti rahulepingust öeldi lahti. Valgete seis oleks old parem, kui nad oleks abi palunud kelleltki, aga nad ei tahtnud seda teha. Enamlased võitsid kodusõja. (lõpp 1922) Poola-Vene sõda ­ 1920. Poola võit.  Maailma kahe maailmasõja vahel. 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Saksamaa hakkas oma sõjatehnikat ikkagi arendama Vene sõjatehaseid kasutades. Saksamaal hüperinflatsioon. Komintern. Maailma kommunistlikud parteid. Tahtsid ülemaailmset sotsialistlikku proteraalste revolutsiooni. Riigipöördekatsed. 1. depts. 1924. ka Eestis. 1922. tulid fasistid Itaalias võimule, Mussolini. Saksa kommunistid ­ spartakistid Locarno konverents ­ 1925

Ajalugu

5

doc

Esimene maailmasõda

Oktoobripööre · Ajutise Valitsuse autoriteet madal · Enamlased tegid riigipöörde Petrogradis · Moodustus esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu · Võeti vastu rahu- ja maadekreed Bresti rahu- Nõukogude valitsuse ja Saksamaa vahel tehtud rahu, millega loovutati Saksamaale suured ja tähtsad alad; seda pidas Lenin ajutiseks 5. Sõja lõpp USA sõttaastumine- 6. aprillil 1917 kuulutas USA sõja Saksamaale. Põhjused reisilaev Lusitania põhjalaskmine ja Saksamaa katse kaasata Mehhiko sõtta. USa armee jõudis Euroopasse aeglaselt. Wilsoni 14 punkti- tulevase maailmakorra tavad: rahvuste enesemääramisõigus, relvastuse piiramine, salajase diplomaatia kaotamine, avalike rahukõneluste korraldamine, Rahvasteliidu loomine Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemine · Sakslastel läänerindel jõud otsas · 8. augustil Prantsuse ja Inglise rünnak saksa vägede vastu, Saksa armee ,,must päev"

Ajalugu

Kommentaarid (0)