50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
108 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
santsik
Õppematerjali autor
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine; 3) riigikaitse; 4) avaliku korra tagamine; 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine; 6) riigi kodanikkonna määratlemine.
A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks AS-id, pangad ja OÜ-d . E/S-i ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud,
o Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993); o Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); o Riigieelarve seadus (1999); o Valla- ja linnaeelarve seadus (1993); o Kohalike maksude seadus (1994); o Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); o Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); o Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); o Avaliku teenistuse seadus (1995). KOV riiklik järelevalve o Riikliku järelevalve sisuks on kontroll kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate haldustoimingute õiguspärasuse (seaduslikkuse) üle; o Järelevalvet teostavad institutsioonid: Maavanemad; Ametid ja inspektsioonid; Õiguskantsler; Riigikontroll KOV ülesehitus o Volikogu o Vähemalt 7 liiget
kontrollimiseks 65. Õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalvaja ülesanded, kuidas asi jõuab õiguskantsleri menetlusse, mis võib olla menetluse tulemus. 15 66. Eesti õiguskantsleri ombudsmani ülesanded, kuidas asi jõuab õiguskantsleri menetlusse, mis võib olla menetluse tulemus. Kas järgitakse isikute PS õigusi ja hea halduse tava. Kaitseb inimesi avaliku võimu omavoli eest. Igaühel on õigus minna kontrollima ombudsmani käest, kas tema õigusi järgitakse ning kas õiguspärasus ja hea halduse tava on järgitud 67. Eesti õiguskantsleri muud ülesanded. väärkohtlemise ennetamine, diskrimineerimisvaidluste lahendamine ja laste kaitse ja ennetamine 68. Eesti õiguskantsleri menetluse põhimõtted. vormivabadus, uurimispõhimõte, vaba juurdepääs teabele ja asutustele ning asutus peab
keskkonnaminister – Keit Pentus-Rosimannus; kultuuriminister – Urve Tiidus; majandus- ja taristuminister; – Urve Palo; põllumajandusminister – Ivari Padar; rahandusminister – Maris Lauri; sise- ja regionaalminister – Hanno Pevkur; sotsiaalkaitseminister – Helmen Kütt; välisminister – Urmas Paet; väliskaubandus- ja ettevõtlusminister - Anne Sulling tervise- ja tööminister - Urmas Kruuse Haldusreformid ja plaanid Avaliku halduse reform on protsess, mis on suunatud haldussüsteemi struktuuri ja toimimise parandamisele. Reform tähendab muutmist paremuse poole. Eesti majandus ei ole veel nii tugev, ühiskond teeb surve (erinevad ühiskondlikud grupid eeldavad õigustatult, et nende vajadused saaksid suuremal määral täidetud, see aga tähendab pideva tasakaalu otsimist avaliku sektori võimaluste ja ühiskonna ootuste vahel), infotehnoloogia areneb (uued andmebaasid, tehnoloogiad, tarkvara jne). Kõik see põhjendab
vastavuse üle, õigusaktide vastavus välislepingute üle. Igaühel on õigus minna avaldusega õiguskantsleri juurde aktiga PS-le vastavuse kontrollimiseks. 7 51. Eesti õiguskantsleri ombudsmani ülesanded, kuidas asi jõuab õiguskantsleri menetlusse, mis võib olla menetluse tulemus. Kas järgitakse isikute PS õigusi ja hea halduse tava. Kaitseb inimesi avaliku võimu omavoli eest. Igaühel on õigus minna kontrollima ombudsmani käest, kas tema õigusi järgitakse ning kas õiguspärasus ja hea halduse tava on järgitud 52. Eesti õiguskantsleri muud ülesanded ja menetluse põhimõtted. ÕK kanselei iseloomustus. Väärkohtlemise ennetamine, diskrimineerimisvaidluste lahendamine ning laste kaitse ja ennetamine. Vormivabadus,
Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 7. aluspõhimõtete rikkumise tagajärjed (seotud vastusega küsimusele nr 16) Sanktsioon. 8. rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises). RV tasandil tähendab riigi suveräänsus riigi vahetut allumist üksnes rahvusvahelisele õigusele. Rahvasuveräänsus: Rahva olek kõrgeima riigivõimu kandjana tähendab ühtlasi seda, et riigivõimu teostamine peab olema legitimeeritud rahva poolt (rahvas teeb kõige põhimõttelisemad ja ülimuslikud otsused riigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid