Arutlus maailmasõda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Arutluse kirjutamine - juhend

2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud tasakaalustatult 5p arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed 6p probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused 4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia 0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased

Kirjandus

7

doc

Aeg pärast II maailmasõda

1940'ndate aastate lõpul algas USAs vasakpoolsete vastu suunatud rünnak,mis piiras paraku ka demokraatlikke vabadusi. Mõne aja pärast said ameeriklased siiski aru,et selline poliitika võib ohustada riiki ning teisitimõtlejate tagakiusamine lõpetati. Üheks vanimaks probleemiks USAs oli mustanahaliste olukord. Kuigi neegrid vabastati orjusest juba 19.sajandi kodusõja ajal,jätkus nende diskrimineerimine ka pärast teist maailmasõda ,eriti lõunaosariikides. Piirati mustanahaliste valimisõigusi,lapsed ei saanud õppida valgete lastega samas koolis,raske oli ka töökohta hankida. Murrang neegrite olukorras toimus 1960'ndail aastail,mil USA seaduseandjad töötasid välja seadused,mis parandasid tunduvalt mustanahaliste elu. Üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte oli pastor Martin Luther King. Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidu ja saavutas edu.

Ajalugu

14

doc

Külm sõda

Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider. Teisel pool seisis aga NSV Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud (8). 3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud

Ajalugu

15

doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

Prantsusmaaga ja Saksamaaga). Saksamaa üritas leida liitlast, et üks pool tema piirist oleks kindlustatud (sõja puhul peaks sõdima ainult ühel rindel). Inglismaa hoidis asjadest eemale kuna Poola küsimuseni, alates sellest hakkas ta otsima liitlast, et Saksamaad ohjeldada. 4. Molotovi-Ribbentropi pakt oli paha. Molotovi-Ribbentropi pakt on üks II maailmasõja põhjustest. II maailmasõda (1.09.1939-2.09.1945) Kolm jõudu: Saksamaa ja tema liitlased (Itaalia, Jaapan, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Soome). Nõukogude Liit ja kolmas jõud oli Inglismaa ja ka Ameerika Ühendriigid. NSVL oli Saksamaa liitlane kuni juuni 1941 ja nii sai NSVList Inglismaa ja USA liitlane Hitleri vastane koalitsioon. Saksamaa ja tema liitlased olid Teljeriigid. II maailmasõja tegevus toimus laiematel aladel. Euroopas sõditi läänerindel (Saksamaast

Ajalugu

23

docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. 33* tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid). 34* võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revansitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele. 35* I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid). 36* sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. 2.1. VENEMAA 1917-1920: 2.1.1.Veebruarirevolutsiooni põhjused: (Vt. ka õpik lk.67-68) 24* Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda:

Ajalugu

10

pdf

Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem

1. Märkige tabelis ristiga. I maailmasõda Tulemused II maailmasõda X Suurte impeeriumide lagunemine NSV Liidu mõjusfääri kujunemine Ida-Euroopas X Eesti iseseisvuse kaotus X X Poola koridori loomine Saksamaa kaotab Ida-Preisimaa X X Soome iseseisvumine

Ajalugu

40

docx

20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted

juunil 1913. · Põhjuseks Serbia ja Bulgaaria erimeelsused Makedoonia küsimuses. · Lõppes 10.08.1913 Bucharesti rahuga. Bulgaaria ja Türgi piir määratleti Konstantinoopoli rahuga. Balkani sõdade tulemused: · Näitasid geopoliitilise olukorra äärmist ebastabiilsust Balkanil. Laialt levinud metafoor: "Balkani püssirohutünn". · Viisid Bulgaaria ja Türgi lähenemisele Keskriikidele · Tõid välja veelkord Serbia ja Austria-Ungari vastuolud Euroopa enne Esimest Maailmasõda · Piirikontroll riikide vahel praktiliselt puudub. Hakatakse esimest korda laialdasemalt reisima. Hakkavad välja kujunema üle-euroopaline suhtlus ja üle-euroopaline kultuur. · Teaduse ja tehnika areng. Progressiusk . Modernistlik kunst. Küllaltki naiivne arusaam, et suured sõjad pole Euroopas enam võimalikud · Samas oodatakse intuitiivselt üht "suurt sõda, mis lõpetaks kõik sõjad", kuid paneks ühtlasi igaveseks paika riikide jõuvahekorrad.

20. sajandi euroopa ajalugu

2

doc

Pärast Teist maailma Sõda...

See sundis USA valitsust alustama läbirääkimisi Vietnamlastega. 1973. aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Peale USA lahkumist algas Vietnamis aga kommunismi pealetung ning Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Ameerikale oli see sõda mõttetu ja edutu, kus kaotati umbes 56000 meest ja üle 300000 sai haavata. 8. Kuidas jagati pärast II maailmasõda Saksamaa ja millal ning miks tekkis 2 Saksa riiki (SLV ja SDV)? Pärast Saksamaa alistumist II maailmasõjas jagasid võitjad selle riigi alad neljaks okupatsioonitsooniks. Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia ja Prantsuse sõjaväeadministratsioon, idatsoonis võimutses NSVL. Külma sõja tõttu hakkasid nende kahe poole majandussidemed nõrgenema. See ja teised põhjused (nt. Lääne-Saksamaa rahareform) viisid maa poliitilise lõhenemiseni. 1949. aastal toimusid Lääne-

Ajalugu

Kommentaarid (0)