Saku gümnaasium
KONTSERDIRETSENSIOON
Muusikal “Mees La Manchast”
Elerin Aarma 10.HU
SAKU 2013
27.
Veebruaril etendus Rahvusooper Estonias muusikal “Mees La
Manchast”. Muusikal rääkis loo sellest, kuidas maksukoguja Miguel
de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab
inkvisitsioonikohut. Vangis hakkavad kaaslased aga Cervantese ja tema
kannupoisi üle kongisisest kohut pidama . Oma lõpukõnega jutustab
Cervantes ümber lõpetamata käsikirja mehest nimega Alonso Quijana,
kes tahab taaselustada rüütlikultuuri ja seepärast kutsub end Don
Quijoteks. Käsikirja sisu räägibki Don Quijotest ja tema
kannupoisist Sancho Panzast nende teel, ning sellest, kuidas Don Quijote armus kõrtsi lõbutüdrukusse Aldonzasse, keda ta kutsus
Dulcineaks.
Muusikali peaosades olid: Priit Volmer – Cervantes/ Don Quijote
Ago Anderson – Sancho Panza / kannupoiss
Kelli Uustali – Aldonza/ Dulcinea
Oliver
Kuusik – Padre
Mart Laur – Isake/ kõrtsnik.
Kuigi
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pundar
Õppematerjali autor
tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. Tegelaste hulgas on muuseas sõjavang, Hispaania sõdur Saavedra, aus ja tõsine kristlane, kes igatseb taga oma kodumaad. Ent peategelane pole siiski tema, vaid hoopis üks teine sõjavang, kaunis hispaania noormees - kellega moodustab dramaatilise paari niisama kaunis kristlannast (hispaanlannast) naisvang. Noormehesse armub tema perenaine, mauritar; tolle mees ja vangide isand aga kiindub omakorda veetlevasse kristlannasse. Kristlaste äravõlumiseks nõiutakse välja koguni deemonit. 9 Rüütliromaanilikku, n.ö. romantilisse intriigi sekkuvad seejärel ka mõned allegoorilised tegelased ning näidend lõpeb kristlaste õnneliku naasmisega kodumaale Trinitaari ordu munkade kaasabil, nii nagu see oli olnud Cervantese enda elus. "Kaheksast komöödiast" sarnanevad "Alziiri tehinguga" mõneti
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid