Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse
Kuulmis-ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia 1.Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel
DIAGNOOS  Põhineb kliinilistel sümptomitel ja objektiivsel leiul.  Võimalusel vältida neeluvaatlus, kuna see võib põhjustatad apnoed ja laps on vaja erakorraliselt intubeerida. RAVI  Hapnikaravi, kindlasti viia haiglasse  Haiglas intubeerida, intubeeritud on laps seni, kuni kõripealise turse on täielikult taandunud  i/v AB ravi tsefuroksiimiga 100mg/kg/öp, jaotada 3 annuseks FARÜNGIIT EHK NEELUPÕLETIK Neelupõletik on neelu limaskesta äge põletik. Ägedat neelupõletikku põhjustavad kõige sagedamini viirused, aga mõnikord võivad tekitajateks olla ka bakterid. Haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale põhjustades seal põletiku. SÜMPTOMID  Ägeda neelupõletiku puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. Üldsümptomid on iseloomulikud peaaegu kõikidele ägedatele põletikkudele.
Äge etmoidiit e sõelluurakkude limaskesta põletik Peavalu, eriti silma nasaalnurgas, ninajuure piirkonnas või silmamuna taga. Krooniline põsekoopapõletik Äge põsekoopapõletik kordub mitu korda. Tekib peavalu, ninahingamistakistus süveneb. Ravi: hammaste ravi, lapseeas adenoidide eemaldamine. Avatakse põsekoobus nina kaudu. 2. SUUÕÕS 2.1. SUUÕÕNE FÜSIOLOOGIA Häälikute moodustumine artikulatsiooniaparaadis (HUULED, HAMBAD, KEEL, KÕVA- JA PEHMESUULAGI, KURGUKAARED (kuuluvad neelu juurde)). Nende organite asendi ja liikuvuse tõttu on võimalik moodustada häälikuid. Täishäälikud ehk vokaalid tekivad kõris, suuõõnes antakse neile iseloomulik kõla, e puhul laieneb neelukitsus lateraalsuunas, i puhul on neel kitsas. Vokaalide teke oleneb ka keele ja huulte asendist. Kaashäälikute ehk konsonantide tekkimisel moodustab arikulatsiooniaparaat takistuse kõrist tulevale õhuvoolule. Tõkestuspiirkondi on kolm: 1
Äge etmoidiit e sõelluurakkude limaskesta põletik Peavalu, eriti silma nasaalnurgas, ninajuure piirkonnas või silmamuna taga. Krooniline põsekoopapõletik Äge põsekoopapõletik kordub mitu korda. Tekib peavalu, ninahingamistakistus süveneb. Ravi: hammaste ravi, lapseeas adenoidide eemaldamine. Avatakse põsekoobus nina kaudu. 2. SUUÕÕS 2.1. SUUÕÕNE FÜSIOLOOGIA Häälikute moodustumine artikulatsiooniaparaadis (HUULED, HAMBAD, KEEL, KÕVA- JA PEHMESUULAGI, KURGUKAARED (kuuluvad neelu juurde)). Nende organite asendi ja liikuvuse tõttu on võimalik moodustada häälikuid. Täishäälikud ehk vokaalid tekivad kõris, suuõõnes antakse neile iseloomulik kõla, e puhul laieneb neelukitsus lateraalsuunas, i puhul on neel kitsas. Vokaalide teke oleneb ka keele ja huulte asendist. Kaashäälikute ehk konsonantide tekkimisel moodustab arikulatsiooniaparaat takistuse kõrist tulevale õhuvoolule. Tõkestuspiirkondi on kolm: 1
Valuravi (paratsetamool, ibuprofeen) AB ravi (olenevalt lapse vanusest ja eelnevatest põetud haigustest võib arst last jälgida 24-72 tundi ilma AB ravita) Tagada ninahingamine Kõrvatilgad ei sobi! Soojendamine ei ole lubatud! Kõrvapõletiku ennetamine Vaktsineerimine imikueas (efektiivsus 10-30%) Retsidiveeruvate otiitide korral kuulmekilede sunteerimine. Korralik hügieen Kurguvalu Lastel enamasti viiruslik haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale põhjustades seal põletikku. haigustekitajaid palju, tuleb eristada bakteriaalsest põletikust. Viirusliku kurgupõletiku kaebused Kurguvalu Nohu Köha Silmapõletik Kõhulahtisus Nahalööve Halb enesetunne Kõrge palavik Nakkus levib käte vahendusel (nakkusohtlik 3-4 esimest haiguspäeva) Neelumandli põletik e tonsilliit Äge algus Neelu tagaseina, kurgukaarte,kurgunibu, kurgumandlite punetuse ja turse. Kurgu- ja neelamisvalulikkus - Kõrge palavik
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümtomid ehk avaldumine Diagnoosimine ja uuringud Ravivõimalused Prognoos Ennetamine Angiin Äge tonsilliit on kurgumandlite äge põletik. Angiin on hoopis tõsisem haigus kui tavaline külmetus koos kurguvaluga. Selle ravimata jätmine võib lõppeda südame, neeru või liigese kahjustusega ÜLEVAADE Inimese neelus paikneb palju lümfoidset kude, mis moodustab kogumeid. Need kogumikud ümbritsevad neelu ja omavad kaitsefunktsiooni. Suurimad neist on paarilised kurgumandlid, kuulmetõrve mandlid ja paaritud adenoid ehk neelumandel ja keelemandel. Ägeda tonsilliidi puhul on põletikus just kurgumandlid, mis paiknevad mõlemal pool kurgukaarte vahel. Ägedat tonsilliiti võib esineda igas vanuses. Tekkepõhjused ja mehhanismid Angiin on nakkushaigus ja enamasti tekitab seda mikroob, sageli streptokokk, harvem stafülokokk. Haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja
Kõik kommentaarid