EESTI AJALUGU (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Eesti ajaloo kokkuvõttev skeem

orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, 1346st ka Taani valdus Liivi ordule valitseda tsistertslased, 16.saj alugses reformatsioon ja 1558-1583 Liivi sõda ­ Vana-Liivimaa poliitilise sellega seoses sellega esimene eesti keelne süsteemi kokkuvarisemine, Eestis 3 kuninga võim raamat, kunstist Gooti stiil, rajati esimesed 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola ja Venemaa) koolid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolale

Ajalugu

3

doc

Eesti muinasaeg-eesti nsv

Pärnu ja Saaremaa) Sündmus, Muistne 1238. Stensby leping Taani ja Ordu vahel, millega Taani sai 1600-1629. Poola-Rootsi sõda > mille järel vabadusvõitlus oma alad Põhja-Eestis tagasi. Altmargi vaherahu > L-Eesti ja P-Läti muutus (1208-1227). Eesti 1346. Jüriöö ülestõusu (1345.) järel müüb Taani oma alad Rootsile võõrvõim või ala jagati esimest Saksa Ordule, kes annab need 1347. valitseda Liivi Ordule. 1643-1645. Rootsi-Taani sõda > haldusjaotus korda võõrvõimude 1558-1583 Liivi sõda Brömsebro rahu > Saaremaa Rootsile vahel *Jam Zapolski vaherahu 1582. Poola ja Venemaa vahel. > L- 1700-1721

Ajalugu

3

doc

Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani

Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi

Ajalugu

5

doc

Haldusjaotus

1 HALDUSJAOTUSE MUUTUMINE: 1) Haldusjaotus muinasaja lõpul: - Halduslikult jagunes Eesti muinasaja lõpul kihelkondadeks ( mida oli umbes 45 ). Kihelkonnad moodustusid küladest, mis olid ühinenud kaitsefunktsioonist tulenevalt. - Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad omakorda ühinenud suuremateks üksusteks- maakondadeks (vt. ka kaart lk.28 (Eesti ajalugu I osa). - Teadma peaks kindlasti 8 suuremat maakonda ( ka tühjale kontuurkaardile peaks oskama neid peale kanda): A) Sakala B) Ugandi C) Saaremaa D) Läänemaa E) Revala F) Harjumaa G) Järvamaa H) Virumaa - Teatud määral toimis muinasaja lõpul ka maakondade vaheline koostöö ja võib rääkida isegi teatud liidusuhetest mõne maakonna vahel ( näiteks Saaremaa ja Läänemaa).

Ajalugu

6

doc

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI

Läänemaast, mis pidi alluma otse paavstile. Sellega püüdis paavst vahele astuda Ordu ja Taani tülile, kuigi tulemuseta. 13. sajandil kujunesid Vana-Liivimaa väikeriigid, mida juhtisid maahärrad: 1 1. Taani kuningas - "Eestimaa Hertsog" 2. Tartu piiskop 3. Saare-Lääne piiskop 4. Ordumeister LIIVI ORDU Liivi ordu oli Saksa ehk Deutoni ordu üks alam ordusid. Kõige tugevam eesti väikeriikidest. Pindala, umbes 16'000 km, jagunes foogtkondadeks ja kontuurkondadeks. Nende eesotsas olid vastavalt foogtid ja kontuurid. Keskusteks olid linnused. Need haldusüksused jagunesid omakorda väiksemateks ametkondadeks, millede keskused olid mõisad. Keskus oli Riia linnas. Hiljem Võnnus ehk Cesis'es. Ordu linnad olid eestis: Viljandi, Paide, Karksi, Uus-Pänu, Kursi, Lihula, Põltsamaa. TARTU PIISKOPKOND Keskus Tartu

Ajalugu

5

doc

Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine

Sõjaliselt väga võimas | Riia peapiiskopkond Kuramaa piiskopkond Tingituna vene vägede edust ja 1560. a. sügisel alanud talurahva ülestõusust, hakkasid maahärrad enesele liitlasi otsima, kes neid sõjaliselt abistasid ning alistusidki neile: - Saare - Lääne piiskopkond alistus Taani kuningale ­ 1561 - Liivi ordumeister Poolale ­ 1561 - Harju-, Võru- ja Järvamaa aadel ning Tallinn Rootsile ­ 1561 Seega 1561. a. lõppes Eesti keskaeg e. Vana-Liivimaa aeg, sest kadusid keskaegsed feodaalriigid. 4. Sõjategevus 1561-1583 Sõtta Liivimaa alade pärast olid liitunud lisaks Venemaale ka Poola-Leedu, Taani, Rootsi. 3 viimast sõdisid Venemaa vastu, kuid samal ajal ka omavahel. Vene väed olid jätkuvalt väga edukad, kuna 1577. a. vallutasid nad kogu Mandri-Eesti, v.a. Tallinn. 1579. a. toimus sõjas murrang, sest koostööd teinud Poola-Leedu ja Rootsi väed tõrjusid

Ajalugu

48

doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras:

Ajalugu

2

docx

Eesti ajalugu

· Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia) · Põhjasõda 1700-1721: 1710 Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga, 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda Rootsi kaotusega ja kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu. Suurenes maakondade arv: ajutiselt loodi Paldiski maakond 2. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine Eesti alal · 1579 koostöös Poola-Leeduga Rootsi tõrjus Vene väed Liivimaalt välja · Vahepeal sai Poola-Leedu endale Zapolski vaherahuga Venemaalt Lõuna-Eesti

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)