Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Teine maailmasõda : eestis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Teine maailmasõda- eestis #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Crp Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 ­ 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Teine maailmasõda

TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine ­ nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria ­ plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda

Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid mõlemad riigid alistatud. 4Saksamaal tungib kallale NSV liidule.Hitler ja Stalin lubasid üksteist Molotovi-Ribbentropi pakti järgi 10 aastat puutuda aga nad mõlemad valmistusid üksteise ründamiseks.Saksamaa koos liitlastega jõudsid ette, tungides 1941.a. 22 juuni NL aladele. Algas sõda mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast(ka Baltimaad) . Saksa väed jõudsid ka pealinna Moskva ning Leningradi lähistele , kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 a. lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega punaramee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestiku Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. 1942 aasta juunis toimus aga Hawaii

Ajalugu
thumbnail
15
odt

Teine maailmasõda

1 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Teine maailmasõda Referaat l 2 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sammhaaval uue sõjani...................................................................................................................... 3 1.1 Uute konfliktide kujunemine........................................................................................................ 3 1.2 Hispaania kodusõda...................................................................................................................... 3 1.3 Austria ansluss........................

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Teine maailmasõda

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas sõdis eestlasi pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Mõnes rohkem, teises vähem. Suurmate üksustena oli eestlasi Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Punaarmeesse läksid eestlased vaid sunniviisiliselt. Hävituspataljonid olid loodud kaitseks metsavendade vastu. Punaarmee poolel sõdisid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. 1941. aastal kuulutati Eestis välja mobilisatsioon, mille käigus liitus veel eestlasi Punaarmeega. Need, kes ei olnud nõus venelaste poole asuma, liitusid metsavendadega. Esialgu eelistas Saksa väejuhatus vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eestlastest liitusid sakslastega eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioon ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid eelkõige metsavendadest moodustunud üksused. Formeeriti ka idapataljone, mida esialgu kasutati julgestusteenistu

Ajalugu
thumbnail
48
odt

Teine maailmasõda

TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga TEINE MAAILMASÕDA Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3-4 Hispaania kodusõda......................................................................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes..............................

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Teine maailmasõda

Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete ar

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Teine maailmasõda

NSVL huvisfääri kuulusid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja osa Rumeeniast (Bessaraabia, tänapäeva Moldova). 1939 a sept läks Leedu Sm mõjusfäärist NSVL'i alla. Enne 2 ms puhkemist sõlmiti 1939 a kevadel liit Itaalia ja Sm vahel, mis kannab nimetust Teraspakt, mis oli otsene sõjaline liit (üks astub sõtta, siis teine astub tema eest välja). II MAAILMASÕDA 1939-1945 Koalitsioonid esimese MS vahel ­ keskriigid ja antant. II MS vahel olid omavahel võistlemas 3: · Teljeriigid (Sm, Itaalia, Jaapan) · Venemaa · Inglismaa (+ Pr, USA) Koalitsioonid II MS ei olnud püsivad, olid varieeruvad sõltudes ajahetkest ja riigist. Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne ­ SM itta ja Läänerinne ­ SM läände, Põhja- Aafrika, Vahemeri), Kagu-Aasia (Vaikne ookean, Hiina, Indo-Hiina), Maailmameri. Etapid: · Sept 1939 ­ nov 1942. Eeskätt iseloomustab Sm ja tema liitlaste pealetung. · Nov 1942 ­ juuli 1943. Murranguperiood

Ajalugu



Lisainfo

ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun