50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
laurl
Õppematerjali autor
o Õiguskorra tagamine o Sotsiaalmajanduslik funktsioon o Kultuurilis-kasvatuslik funktsioon Välisfunktsioonid o Kaitsefunktsioon o Vastastikune koostöö ja abistamine o Ülemaailmse rahu ja kindlustamise funktsioon o Maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsioon 8. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? 1 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Riigiaparaat riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu Riigiorgan riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline
vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord isegi tõstetatakse iseseisvate funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsiooni ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsiooni. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa.
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD,
valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi (armee, politsei, luure), aga ka sunniasutusi (vangla), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle teostamise kasutatavad meetodid võivad olla erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest režiimist jne. Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat oma mitmesuguste struktuursete elementide (riigiorganite) abi ja kohaliku omavalitsuse asutused. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigile on omased kolm tunnust – avalik võim, territoorium, rahvas. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: rahvas on vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimu tegevuse objektiks rahvas on arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks
funktsioon, millest mõnikord isegi tõstetatakse iseseisvate funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamine ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamine. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. 1. riigiorganil on riigivõimulaadsed volitused, ta teostab riigi
armee, politsei, luure, vastuluure, aga samuti sunniasutusi (näiteks vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle teostamisel kasutatavad meetodid võivad olla erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisustest ja mitmesugustest muudest teguritest. Demokraatlikes riikidest teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat oma mitmesuguste struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokraatlikud poliitilised reziimid kasutavad avaliku võimu teostamiseks sageli ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone. Riigivõim on suveräänne võim. Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitises elus (võimu jagamatust)
luure, vastuluure, ka sunniasutused nagu vanglad, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle teostamisel kasutatavad meetodid võivad olla erinevad. Sõltudes siis riigivalitsemisvormist, poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisusest jms teguritest. Demokraatlikes riikides teostavad avalikku võimu riigiaparaat oma mitmesuguste struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokraatlikud poliitilised režiimid kasutavad avaliku võimu teostamiseks ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone (nt: nn mustsärklased Itaalias). Avalik võim jaguneb: Seadusandlik võim - parlament Täidesaatev võim - valitsus Kohtuvõim - kohtud Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid