Miks sulamisprotsessis ΔH»ΔU, kuid aurustumisprotsessis on nad erinevad?
Vali üks või enam vastust.
a. Aurustumisel on ΔS palju suurem kui sulamisel
b. Aine sulamisel on paisumistöö pΔV ≈ 0
c. Aine aurustamiseks kulub rohkem energiat kui sulatamiseks
d. Aurustumine on endotermiline , sulamine eksotermiline protsess
Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question 2
Punktid: 1
Millistes järgmistest protsessidest on ΔH Vali üks või enam vastust.
a. Fe (t) + S (t) FeS (t)
b. (NH4)2Cr2O7 (t) Cr2O3 (t) + N2 (g) + 4 H2O (g)
c. 2 Na (t) + 2 H2O (v) 2 NaOH (l) + H2 (g)
d. 2 SO3 (g) 2 SO2 (g) + O2 (g)
Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question 3
Punktid: 1
Millised järgmistest protsessidest on isevoolulised (
ΔG Vali üks või enam vastust.
a. 2 Na (t) + 2 H2O (v) 2 NaOH (l) + H2 (g)
b. 2 SO3 (g) 2 SO2 (g) + O2 (g)
c. MgCO3 (t) MgO (t) + CO2 (g)
d. N2 (g) + 3 H2 (g) 2 NH3 (g)
Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question 4
Punktid: 1
Millised järgmistest väidetest on õiged?
Vali üks või enam vastust.
a. Keemiliste sidemete tekkel entroopia kasvab
b. Keemiliste sidemete tekkel entroopia kahaneb
c. Ainete segunemisel entroopia kasvab
d. Ainete segunemisel entroopia kahaneb
Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Millistes järgmistest protsessidest on
ΔS Vali üks või enam vastust.
a. Fe (t) + H2SO4 (l) FeSO4 (l) + H2 (g)
b. 2 KNO2 (t) + O2 (g) 2 KNO3 (t)
c. CaO (t) + H2O (v) Ca(OH)2 (l)
d. 6 CO2 (g) + 6 H2O (v) C6H12O6 (l) + 6 O2 (g)
Õige
Selle esituse hinded 1/1.
TEINE PROOV
Millistes järgmistest protsessidest on ΔS > 0?
Vali üks või enam vastust.
a. O2 (g) 2 O (g)
b. 2 Na (t) + 2 H2O (v) 2 NaOH (l) + H2 (g)
c. 2 SO2 (g) + O2 (g) 2 SO3 (g)
d. NH4HCO3 (t) NH3 (g) + CO2 (g) + H2O (g)
Osaliselt õige
Selle esituse hinded 0.67/1.
Question 2
Punktid: 1
Millised järgmistest protsessidest on isevoolulised (
ΔG Vali üks või enam vastust.
a. N2 (g) + 3 H2 (g) 2 NH3 (g)
b. MgCO3 (t) MgO (t) + CO2 (g)
c. 2 Na (t) + 2 H2O (v) 2 NaOH (l) + H2 (g)
d. 2 SO3 (g) 2 SO2 (g) + O2 (g)
Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question 3
Punktid: 1
Miks on soojusefekt 1 mol metaani täielikul põletamisel suurem kui 1 mol süsinikoksiidi täielikul põletamisel?
Vali üks vastus.
a. Süsinikoksiid sisaldab kordseid sidemeid , erinevalt metaanist
b. Metaanis on süsiniku oksüdatsiooniaste madalam kui süsinikoksiidis
c. Metaani tihedus samades tungimustes on väiksem väiksem kui süsinikoksiidil
d. Metaani molaarmass on väiksem kui süsinikoksiidil
Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Millistes järgmistest protsessidest on
ΔH > 0?
Vali üks või enam vastust.
a. H2 (g) 2 H (g)
b. NH3 (g) + HCl (g) NH4Cl (t)
c. 6 CO2 (g) + 6 H2O (v) C6H12O6 (l) + 6 O2 (g)
d. 2 SO2 (g) + O2 (g) 2 SO3 (g)
Õige
Selle esituse hinded 1/1.
Question 5
Punktid: 1
Millised järgmistest väidetest on õiged?
Vali üks või enam vastust.
a. Isoleeritud süsteemis kulgevad isevoolulised protsessid entroopia kasvu suunas
b. Isevooluliselt kulgevad protsessid ainult isoleeritud süsteemides
c. Isoleeritud süsteemis kulgevad isevooluliselt ainult eksotermilised protsessid
d. Isevooluliselt kulgevad ainult protsessid, milles entroopia kasvab
e. Isevooluliselt kulgevad ainult protsessid, milles süsteemi vabaenergia väheneb
f. Isevooluliselt kulgevad ainult eksotermilised protsessid
Osaliselt õige
Selle esituse hinded 0.5/1.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ES
Õppematerjali autor
b) 2 H(g) H2(g), |S=0 aine olek ei muutu c) NH4HCO3(t) NH3(g) + CO2(g) + H2O(g), |S>0 keemilised sidemed katkevad d) Fe(t) + H2SO4(l) FeSO4(l) + H2(g). |S>0 saadustes eraldub gaas 10. Milline on jää sulamise G märk järgmistel temperatuuridel: a) 10 oC, b) -5 oC, c) 0 oC? G<0 G>0 G=0 Üldine keemia. Näidisküsimused. 11. Kas on võimalik teostada protsessi, mille G > 0? Millistel tingimustel? Reaktsioon ei toimu isevooluliselt. Saab toimuda väljaspoolt tuleva energia arvelt. Fotosüntees(päike), elektrolüüs(el.vool) 12. Kas järgmised reaktsioonid toimuvad isevooluliselt entalpia- või entroopiafaktori (või mõlema) arvel? Kas nendel reaktsioonidel on G < 0 kõrgetel või madalatel temperatuuridel?
TERMODÜNAAMIKA PÕHIMÕISTED keemiline termodünaamika – käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilistes protsessides. üldisemas mõttes uurib soojuse ja töö suhet ja vastastikust üleminekut. süsteem – vaadeldav ruumi/universumi osa 1) avatud süsteem – keskkonnaga toimub nii aine- kui energiavahetus 2) suletud süsteem – keskkonnaga toimub energiavahetus 3) isoleeritud süsteem – keskkonnaga ei toimu ei aine- ega energiavahetust või 1) diatermiline süsteem – soojusvahetus väliskeskkonnaga võimalik 2) adiabaatne süsteem – soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub termodünaamiline süsteem – süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentaalselt uurida 1) homogeenne süsteem – omadused on samad kõikides ruumiosades või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt 2) heterogeenne süsteem – koosneb mitmest erisug
MEDKEEMIA. Juha Ehrlich I BIOENERGEETIKA Rakus toimub palju keemilisi reaktsioone, mis on omavahel seotud ja mille üheks ülesandeks on organismi varustamine energiaga. Tänu nendele reaktsioonidele on elutegevus võimalik. 1. termodünaamika põhimõisted: Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod). Süsteem — termodünaamika uurimisobjekt. Meid huvitav osa universumist, mis on eraldatud füüsikaliste või mõtteliste pindadega. Nt. 1 l õhku või inimene. Süsteemid võivad olla: 1. Homogeensed — punktist punkti liikudes süsteemi koostis ja omadused ei muutu või muutuvad sujuvalt. Puuduvad füüsikalised eralduspinnad. Nt. suhkrulahus. 2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteisest eraldatud fü�
I TERMODÜNAAMIKA ALUSED I Termodünaamika pôhimôisted. Termodünaaika I seadus energia ei teki, ega kao vaid läheb ühest vormist teise. Isoleeritud süsteemis on U jääv. Keemilise reaktsiooni soojusefekt vôrdub reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahega. Entalpia e. soojussisaldus [H = U + pV = U + nRT]. II Hessi seadus. Termokeemilised vôrrandid selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts.i soojusefekt. Q- efekt sôltub T-st ja P-st. Hessi seadus reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. Tekkeentalpia [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi neeldub soojust st. ühe mooli aine tekkimise Q-efekt. Pôlemisentalpia [Hc = Hj,c - Hi,c]. III Entroopia. Entroopia selline olekufunktsioon, mis isel. süsteemi korrapäratust. Energia kulub entroopia kasvuks: [Hsul = TS]. Tegurid: agr. ol
TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allo
1)Väävel ja väävelhape Tavalistes tingimustes esineb vähendab väävli (SO2) emissiooni korstna kaudu. Selle gaasi vahel peab tagama optimaalse temperatuuri. Kolonni väävel helekollases tahkes vormis rombiliste voi meetodi puhul võetakse 4-kihilises kolonnis gaas välja ülemises osas asub restil katalüsaatori kiht. Kolonni monokliinsete kristallidena või tumeda, amorfse massina kolmanda katalüsaatori kihi järel ning suunatakse nn alumises osas on soojusvaheti. Gaasi liikumine kolonnis on (nn plastiline väävel). Üleminek rombilise ja vahepealsesse absorberisse, sealt aga läbi organiseeritud selliselt, et kindlustada optimaalne monokristalse vormi vahel toimub 95,5 °C juures, soojusvaheti neljandasse katalüsaatori kihti tagasi. temperatuur (~ 500°C) katalüsaatori kihis. See sellest kõrgemal temperatuuril, 114,6 °C
Mittemetall - lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemetallide omadused - keemilisi elemendi võime siduda elektrone oma väliskihti Aatomiehituse erinevused metallidega võrreldes - väiksemad mõõtmed ja väliskihil palju elektrone (4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3) b) Molekulide erinev paigutus kristallivõres ( S8 rombikujuline või pikad nõeljad kristallid) c) Aatomite erinev paigutus kristallivõres (teemant [tetraeeder] ja grafiit [kuusnurk]) Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesini
Kui reaktsioonis ei osale gaase, on erinevus ∆U ja ∆H vahel väga väike ning ∆U=∆H. Standardne tekkeentalpia ∆H⁰f on defineeritud kui 1 mooli aine tekkimisreaktsiooni entalpia, lähtudes vajalikest elementidest nende kõige stabiilsemates vormides. Reaktsioonientalpia muutust sõltuvalt temperatuuri muutusest saab arvutada lähtudes ainete soojusmahtuvusest ∆Hr,2º= ∆Hr,1º+ ∆CP(T2– T1) ∆CP = ΣnCP,m(produktid) – ΣnCP,m(lähteained) Hessi seadus – on füüsikalise keemia põhiseadus, mille kohaselt keemilise reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte reaktsiooni käigust 9. Termodünaamika II ja III seadus. Termodünaamika II seadus – ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muudetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. Termodünaamika III seadus- Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid