töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas abivajajatele maksma toetuseid; samuti hakkas riik reguleerima põllumajandus, kehtestades piiranguid. Lubati tegutseda ka ainult pankadel mis olid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud 6. Diktatuuride teke Euroopas: põhjused, autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid. Paljud rahvad lootsid, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, majandusliku heaolu ja poliitilise stabiilsuse, et seda aga ei juhtunud, levisid üle Euroopa nähtused, mida võib nimetada kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnusjooned olid järgmised: uute, kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine
Benito Mussolini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Nagu näha, oli kõigi diktaatorite eesmärgiks rajada suurriik ning rahva mõjutamiseks kasutati erinevaid ideoloogiaid. Samuti oli kõigi diktatuuride ühiseks jooneks agressioon oma naaberriikide suhtes. Lisaks ei olnud inimelul nendes süsteemides erilist väärtust ning usuti, et tapmine suurema hüve nimel on igati õigustatud. Seega olid antud diktatuurid vaatamata oma ideoloogiate üksikutele erinevustele siiski suhteliselt sarnased ja seda just oma eesmärgilt ning soovitud tulemuste saavutamiseks valitud meetmetelt. Diktatuurile omaselt oli kõigis kolmes riigis koondunud võim ühe isiku kätte. Saksamaal kuulus piiramatu võim Adolf Hitlerile ehk Führerile, Itaalias Benito Mussolinile ehk duce'le ja Venemaal Jossif Stalinile. Kehtestatud oli üheparteisüsteem ja poliitilise opostisiooni allasurumiseks loodi salapolitsei
Venemaa kokkuvarisemine 1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Solda
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused:
TEEMAD JA MÄRKSÕNAD Diktatuuride tekke põhjused üldiselt ja näitena Itaalias ja Saksamaal Demokraatia kriis:1)Uute, kergemni manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu(uute valimissüsteemide kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada) 2)Pettumine Versailles’ süsteemis(paljud rahvad pidasid Versailles’ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetaisd juhte, eks lubasid ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja traditsioonide puudumine tekitas tugeva riigisisese võimuvõitluse, mia kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse nö kõva käe valitsuse järele) 4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on koondatud ühe i
majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. Inimeste elujärg hakkas paranema ning maailmasõja haavad kaduma. Locarno konverents 1925.aastal, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa, kes esimest korda pärast maailmasõda osales mitte võidetu, vaid võrdõigusliku partnerina. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida. 3
Mussolini, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium. 8. Milline oli Mussolini õpetus? Tema õpetuses olid tähtsamail kohal rahvus (natsionalistlik õpetus). Seega on rahvus tähtsam, kui üksikisik või ühiskonnaklass. Põhieesmärk oli rahvuse arendamine. Selline õpetus õigustas diktaatorlikku riigi loomist, kus inimeste väärtus oli väike ja nende ohverdamine õigustatud. 9. Millised olid fasistliku diktatuuri eripärad Itaalias (iseloomulikud jooned, välispoliitika)? · 1922. a. sügisel määrati Mussolini peaministriks. · 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. · Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. · Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. · Mussolinist sai kogu Itaalia juht e. duce. · Ettevõtteid kontrollis riik.
Diktatuurid Euroopas sarnased ja erinevad jooned Mõiste ,,diktatuur" on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei või üks isik. Lähtutakse ühest ideoloogiast ning valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda ja piiratakse kodanikuõigusi. Diktatuur jaguneb veel kaheks : autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur sai alguse 20.sajandil, Euroopas aastal 1922 Itaaliast kui võimule tuli Benito Mussolini. Diktatuuri tekke põhjuseks oli demokraatia kriis. See tähendas seda, et kujunesid välja
Kõik kommentaarid