Midway merelahingud (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

SISUKORD

1Sissejuhatus 3
2Eellugu 4
3 5
4Jõudude tasakaal 5
5Midway 1942 8
6 4.1 Unalaska 9
74.2 Midway 9
8Kokkuvõte 14
96. Anaüüs 15

Sissejuhatus

Peale I maailmasõja lõppu ei lahenenud probleemid, mis olid tekkinud ega ka need, mis olid enne sõda. See võis olla ajendiks suurtele sõdadele, mis panid kannatama terve maailma rahvastiku nälja, haiguste, sõjaõuduste ning okupantide terrori näol.
Seoses II maailmasõja algusega 1. septembril 1939. aastal kui Saksamaa ründas Poolat, kaasati suurtesse konfliktidesse peaaegu kogu maailm. Sõja kulgedes sõlmiti erinevaid sõjalisi liite, mille eesmärgiks oli erinevate Euroopa kui ka muude maailma piirkondade jagamine ja sõjalise abi osutamine.
Mitmete sõjas oldud aastate kestel tekkisid erinevatel riikidel erinevad maailmavaated, kuid eelnevast tulevnevalt sõlmiti mitmeid koalitsioone. Osa riike ühendasid jõud, et saavutada ühiseid eesmärke. Laias laastus võib neid jagada suuremate riikide järgi - USA, Nõukogude Liit, Suurbritannia , Kanada , Prantsusmaa ja veel mõningad riigid, mis moodustasid sõjalise poole, mida kutsuti liitlasvägedeks. Vastaspooleks olid Saksamaa, Jaapan, Rumeenia , Ungari, Itaalia (kuni 1943 aastani) e Teljeriigid . Lisaks toetasid mõlemaid pooli ka riigid, mis aitasid erinevatel viisidel sõjategevusele kaasa.
USA ja Jaapani sõda algas 7. detsembril 1941. aastal (ametlikult 8.detseber 1941), kui Jaapan ootamatult suure õhurünnaku ameeriklaste Vaikse ookeani laevastiku baasile Pearl Harboris sooritas . Olenemata ootamatust rünnakust, ei kandnud kaitsev pool sõjatehnikas oodatud kahjustusi. Enamus põhjalastud laevadest tõsteti üles ja taastati .
Lahingud territooriumi ja ülemvõimu nimel Vaikses ookeanis kestsid veel mitu aastat. Kuna osa pealvee-laevadest olid ajutiselt lahingvõimetud, siis jäid õhurünnakust puutumata allveelavad ja lennukikandjad. Need said võtmeks edasises edus. Jaapanlased otsisid võimalust ameeriklaste laevastiku täielikuks hävitamiseks. See pidi toimuma enne seda, kui USA jõuab oma laevastiku taastada. Selleks otsustavaks kohaks pidi saama 1942. aastal toimunud Midway lahing. Jaapanlastel oli plaanis hävitada Vaikse Ookeani laevastik ja hõivata dessant -operatsiooniga saared. Sellega oleks jaapanlased saanud merelise ülemvõimu ja sõjaliselt tähtsa territooriumi koos lennuväljade ja hoonestikuga Vaikses ookeanis.

Eellugu

Jaapan-USA
Jaapanlaste kallaletung USA Vaikse ookeani laevastikule Hawaii saarestikus Oàhu saare sisemusse peitunud Pearl Harbori sadamas, on üks maailma tuntumaid sõjalugusid. Peale rünnakut liitus ka USA suuremahuliselt II maailmasõtta ning astus otsesesse sõtta Jaapaniga.
Rünnak toimus pühapäeval 7. detsembri varahommikul kell 05:00 1941. aastal. Selle suurrünnaku organseerijaks oli admiral Isoroku Yamamoto, kuid plaani elluviijaks admiral Chūhi Nagumo. Kasutada oli tal kuus lennukikandjat, mis mahutasid 450 lennukit, 4 ristlejat, 11 hävitajat ja 5 allveelaeva.
Sihtmärgiks oli USA Vaikse ookeani laevastik, mis koosnes 93-st erilaevast, mille lhulgas oli 8 lahingulaeva, 8 ristlejat, 29 hävitajat, 5 allveelaeva, 9 miiniveeskajat, 10 miinitraalerit ja teisi abilaevu. Jaapanlaste õnnetuseks ja USA õnneks ei olnud mitte ühtegi USA lennukikandjat selle rünnaku ajal Pearl Harbori sadamas.
Rünnaku tagajärjel oli uputatud 4 lahingulaeva ja 4 vigastatud , 3 ristlejat ja 3 hävitajat ja lisaks olid mõned abilaevad veel rivist väljas. Lisaks olid 188 lennukit hävitatud ning 159 lennuvõimetud. Inimkaotused ulatusid peaaegu 2500-ni. Kuna tegemist oli üllatusrünnakuga ja USA polnud veel ametlikult Jaapaniga sõjas, siis ründaja poolel olid kaotused märksa väiksemad - 29 lennukit ja 55 lendurit.
8. detsembril 1941 kuulutasid Ameerika Ühendriigid sõja Jaapanile. 1

Jõudude tasakaal

Ühendriikidel oli enne lahingu algust kasutada 3 lennukikandjat, 8 ristlejat, 21 hävitajat, 19 allveelaeva, 15 abilaeva, 233 lennukit (lennukikandjatel) ja 127 lennukit (Midway lennuväljal). Admiral Chester William Nimitz (24.02.1885-20.02.1966) oli Vaikse ookeani laevastiku ülem, mis koosnes ühendjõududest TF16 (Enterprise ja Horneti lennukikandjate grupp) ja TF17 (Yorktown lennukikandja grupp).
C. W. Nimitz oli USA päritolu viie tärniga admiral. Oma sõjaväelase karjääri soovis ta algul alustada maaväes, kuid West Point ohvitseride akadeemias polnud vabu kohti, mille tõttu liitus ta U.S. Mereakadeemiaga Marylandis (1901 a.). Aastate jooksul teenis ta erinevatel laevadel - lahingulaeval, hävitajatel, ristlejatel, kahurilaevadel ja ka allveelaevadel. I maailmasõja ajal täitis ta erinevaid kohustusi ning sõja lõpuks oli Nimitzi auastmeks Commander (kolonel v kaptenmajor). 10 päeva peale rünnakut Pearl Harborile sai temast Vaikse ookeani laevastiku ülem ja detsembri lõpus sai temast admiral.
Suurematest lahingutest, kus Nimitz osales, võib välja tuua Koralli mere, Midway, Saalomooni saarte, Filipiinide, Iwo Jima ja Okinawa lahingud.
Eeskujuliku teenistusega paistis ta silma nii kodumaal kui sai ka tunnustsust välismaal.
Teenistuses olles sai ta mitmeid autasusid , millest kõrgeimad olid Navy Distinguished Servie Medal (4), Army Distinguished Service Medal, Knight Grand Cross of Order of the Bath (Inglismaa), Legion of Honor (Prantsusmaa).2
Jaapani laevastikku kuulus 4 lennukikandjat (fleet carrier ), 2 kergemat lennukikandjat ( light carrier), 4 kohandatud lennukikandjat (seaplane carrier), 11 lahingulaeva, 14 ristlejat, 46 hävitajat, 16 allveelaevat, 30 abilaevat, 248 lennukit (lennukikandjatel) ja 16 vesilennukit.3 Selle suure laevastiku eesotsas seisis Jaapani mereväe marssal -admiral Isoroku Yamamoto (4.04.1884-18.04.1943a.)
I. Yamamoto oli lõpetanud Keiserliku Jaapani mereakadeemia ( 1904 ). Ta oli üks suuremaid mere-õhusõja arendajaid ja eestvedajaid. Vene-Jaapani sõja ajal teenis ta ristlejal. Peale sõda jätkas ta õpinguid ja 1916. aaastaks oli tal auaste Lieutenant Commander ( major või kaptenleitnant). Aastatel 1919-1921 õppis ta USA-s Harvardi ülikoolis. 1940. aasta novembris ülendati ta admiraliks. Ta mõistis lennukite tähtsust meresõjas ja sekkest lähtuvalt nõudis ta lennukeid, mis oleksid võimelised lendama kaugeid vahemaid ja suudaks kanda ka torpeedosid. See õnnestus vaid pommitajatel.
Teenistuse ajal osales ta Vene-Jaapani sõjas, organiseers, kuid ei viinud ise ellu Pearl Harbori operatsiooni, Midway-d ja lisaks teisi Vaikse ookeani lahinguid USA-ga.
Tema teeneid autasustati mitmete autasudega : II klassi Grand Cordon of the Supreme Order of the Chrysanthemum, I klassi Grand Cordon of the Order of the Rising Sun Paulownia Blossoms, Knight`s Cross of the Iron Cross (tammelehtede ja mõõkadega), I klassi Order of the Golden Kite, I klassi Grand Cordon of the Order of the Sacred Treasure.4

Midway 1942

Midway saared asuvad Vaikses ookeanis ja oma nime on nad saanud oma asukoha tõttu, mis on võrdsel kaugusel Aasiast ja Ameerikast. 6,2 ruutkilomeetrisel saarel oli USA-l sõjaväebaas. Jaapan aga vajas saari edasise sissetungi tarbeks. Selleks valmistas ta ette rünnakuplaani, mis nägi ette hävitada USA Vaikse ookeani laevastik ja hõivata dessant-operatsiooniga Midway saared. Selle suure rünnaku planeerijaks ja eestvedajaks oli admiral Yamamoto. Plaanipäraselt pidi toimuma kaks üheaegset rünnakut Midway saartele ja Alaska lahes olevale saarele Unalaska, kus asusid USA mere- ja õhuväebaasid.
Rünnaku üheks suurimaks ebaõnnestumiseks oli jaapanlaste sidekoodide lahti murdmine, mille abil said ameeriklased eelinfot rünnakute toimumise kohta. See andis omakorda aega valmistuda tulevaseks rünnakus, koondada jõude ja koordineerida oma tegevust.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Pacific_War_-_Coral_Sea_and_Midway_-_Map.jpg

4.1 Unalaska

3. juuni varahommikul algab planeeritud kaksikrünnak. Esimesena rünnatakse Dutch Harbori sõjaväebaase, kuid paraku pole ühtegi sõjalaeva sadamas. Ainukesed, mis on veel baasis, on mõni üksik vesilennuk. Sellegipoolest pommitavad jaapanlased lennuvälju ja lennuangaare.5

4.2 Midway

Hommikul kell 04:30 algab rünnak Midway saartele. Jaapani lennukikandjatelt tõuseb õhku 115 lennukit, millest 72 on pommitajad, 36 hävitajad ja 7 luurelennukid. Samal ajal saadab ka USA välja luurelennukid, et tagada eelhoiatus vastase rünnakust. Kell 05:20 märkavad ameeriklaste lennukid jaapani lennukikandjaid ja mõnikümmend minutit hiljem jõuab ettekanne Jaapanlaste kohalolekust. Peagi on ka radaritelt näha väljasaadetud rünnaküksusi. Seepeale tõusevad kõik lennukid saartelt õhku, millest üks osa suundub ründama Jaapani laevastikku ning teine osa jääb saart kaitsma.
http://www.bartcop.com/midway.ht m
Peale luureandmete saamist, võtavad lennukikandjad Enterprise ja Hornet kursi Jaapani laevastiku suunas. Midway lennuväljalt saadetakse mitmeid õhurünnakuid, kuid ükski lennukipomm ei taba sihtmärki. Samal ajal märkavad jaapanlaste luurelennukid ameeriklaste lennukikandja gruppi.
Kell 08:30 saadab lennukikandja Yorktown välja uued lennukid (17 pommitajat ja 12 torpeedolennukit). Kuna eelnevalt oli märgatud ameeriklaste lennukikandja gruppi, siis olid jaapanlased kurssi muutnud ja liikusid nüüd Midwayst põhja. Kui aga ameeriklaste rünnakgrupp eeldatavasse vaenlase asukohta oli jõudnud, siis oli seal ainult tühi meri. Pommitajad liikusid saarest lõuna suunas ja kui torpeedo lennukid märkasid silmapiiril suitsu, siis liikusid selles suunas. Piisavas kauguses asusid nad rünnakule, kuid kuna rünnaku hetkel pidid torpeedolennukid lendama aeglaselt ja madalalt ja kaasas ei olnud hävitajaid, siis olid nad kerged sihtmärgid jaapanlastele. Õhutõrjekahurite ja jaapanlaste hävitajatega lasti alla kõik ründavad lennukid. Ameerika allveeleav Nautilus proovis rünnata jaapanlaste ühte lahingulaeva, kuid lasi mööda. Selle peale alustas jaapanlasest hävitaja jahti ameeriklaste allveelaevale. Loobudes allveelaeva otsingutest, keeras hävitaja kursi uuesti suunal, kuhu oli liikunud jaapanlaste lennukikandja grupp. Kuid kuna ta oli ülejäänud üksusest maha jäänud, pidi ta kiirendama, et järgi jõuda. See oli hästi õhust näha, tänu millele leidsidki Ameerika torpeedolennukid uuesti üles jaapanlaste lennukikandja grupi.
http://www.bartcop.com/midway.ht m
Kui viimane grupp pommitajaid vastase laevastiku juurde jõudis, oli neil suhteliselt avatud koridor rünnata jaapanlaste lipulaeva Akagit, kuna hävitajad ei olnud tagasi jõudnud viimase rünnaku tagasilöömisest. Selle rünnakuga õnnestus lipulaevale ja lisaks kahele lennukikandjale teha suuri kahjustusi.
Lipulaev Akagi sai mitu pommitabamust. Esimene neist läbis teki otse torpeedo angaaris ja lõhkes seal, teine pommitabamus oli lennutekil, mis süütas tangitud lennukid. Samal ajal kui meeskond tegeles laeva kustutamise ja uppumisest päästmisega, kolis admiral Yamamoto uuele lipulaevale ristlejale Nagara.
Teine lennukikandja Kaga, sai nelja pommiga pihta. Üks neist tabas lennukite tankimiseks mõeldud tankerautot ja ülejäänud kolm tabasid lennutekki, kus asetsesid lennukid, mis lendasid sarnaselt teise laevaga, õhku. Laev põles 9 tundinig sellele ei suudetud piiri panna ja see levis laskemoona keldrisse. Sealne plahvatus viis endaga märga hauda üle 800 meeskonna liikme.
Kolmas lennukikandja oli Soru, mis sai samuti kolm tabamust. Pommid läbistasid lennuteki ja plahvatasid angaarides. Mõnekümne minuti pärast seiskusid laeva mootorid ja laev jäi triivi. Laeva prooviti päästa ja võeti puksiiri ristleja poolt (Tone). Kuid kuna pukseerivat laeva oli lihtne tabada, siis lasi Nautilus mõlemad põhja ja ühtlasi langes üle 700 võitleja.
Mõni minut enne lõunat jõudsid ameeriklaste lennukid tagasi oma laevadele. Kandsid ette, et üks lennukikandja on veel töökorras ja pole ühtegi tabamust saanud. Samal ajal saatis jaapanlaste viimane lennukikandja Hiryu välja lennukid, eesmärgiga rünnata ameerika laevastikku. Rünnak õnnestus ja ameeriklaste Yorktown sai mitu tabamust. Esimene pomm tabas lennutekki, teine korstent ja kolmas läbis mitu tekki ja plahvatas katelde juures. Samal ajal kui meeskond võitles tulega, parandas lennutekki ja proovis uuesti katlaid tööle saada, pidid lennukid maanduma lennukikandjal Enterprise. Mõne tunni pärast näitasid radarid uut rünnakut. Seda rünnakut laev enam üle ei elanud. Kahest torpeedotabamusest laev süttis ja vajus kreeni. Umbes kella kolme paiku päeval käskis komandör laeva maha jätta.
http://www.bartcop.com/midway.ht m
Kell 15:30 saadab Enterprise välja 24 pomitajat ja 35 minutit hiljem Hornet 16 pommitajat, et hävitada jaapanlaste viimane lennukikandja. Kuna erilist vastupanu peale parda kahurite pole, siis õnnestus ameeriklastel hävitada viimane lennukikandja, lahingulaev ja ristleja. Tagasi jõudsid lennukid kell 19:25, millega lõppesid 4. juuni lahingud.
Kuna 6. juunil oli liikumatu Yorktown veel veepeal, siis saadeti sinna avariimeeskond, kes pidi tööle panema veepumbad ja alustama päästetöid. Abiks oli ka hävitaja Hammanni meeskond. Hävitaja oli kohe Yorktowni kõrval. Jaapani allveeleav lasi nende suunas 4 torpeedot, kaks tabasid Yorktowni ja üks Hammanni. Hammann vajus kiiresti vee alla. Yorktown pööras peale saadud tabamusi kummuli ja uppus täielikult 7. juunil 1942. Sellega võis Midway lahingu lõppenuks lugeda.6
Kaotused mõlemal poolel olid erinevad. Lahing algas täieliku kaosena ameeriklastele, mitme rünnaklainega ei suudetud saavutada mingisugust edu, kuid õnn pöördus ja kaotusteks olid üks lennukikandja, üks hävitaja, 150 lennukit ja 307 võitlejat.
Vastaspoole kaotused olid katastroofilised - 4 lennukikandjat, 1 ristleja, 248 lennukit ja üle 2800 võitleja.7

Kokkuvõte

Sõja alustamine ei tähenda ilmtingimata võitu. Tavaliselt annab see edu, kuid on mitmeid näited lähiajaloos, kus edu kahaneb ja lõppeb kaotusega. Nii oli see ka USA-Jaapani sõjas. Jaapan alustas mitmetel poliitilistel ja majanduslikel põhjustel sõda, kus ta oli väga edukas sõja algfaasis. Samas tulenes see üllatusrünnakust Pearl Harboris. See oli šokeeriv ja laastav Ühendriikide Vaikse ookeani laevastikule.
Sõjaõnn võib liikuda ühelt poolelt teisele. Jaapani suur edu hakkas kahanema kui ameeriklastel õnnestus lahti muukida jaapanlaste sidekoodid. See andis väikese eelise valmistuda Midway lahinguks.
See oli üks suurimaid meresõdasid, kus oli kõige olulisemaks lahinguruumiks kolmas dimensioon - õhk. Mõlemad pooled proovisid ennetavalt teostada rünnakuid ja lahingu alguses liikusid luurelennukid üksteisest mööda.
Mõlema poole peamine eesmärk oli hävitada vastase laevastik ja lisaks oli Jaapanil ka soov hõivata Midway ja Unalaska saared.
See eesmärk jäi jaapanil täitmata. Olles lahingu algfaasis olnud väga edukas ja sisuliselt kandmata mitte mingeid kaotusi, hakkas neid pimestama mõte, et äkki ongi nemad välja valitud rahvus ja nad on võitmatud? Nii see siiski ei olnud, õnnega pooleks said ameeriklased siiski hävitada vastase laevastiku.
Edasine sõda kulges USA poolt mitmete saarte hõivamisega ja ka esimeste tuumapommide kasutamisega. Septembris 1945 Jaapan alistus ja sõda lõppes ameeriklaste võiduga.

6. Anaüüs

Tegemist oli suurima merelahinguga II maailmasõjas ja tõi välja lennukite osatähtsuse meresõjas. Kuna sõda oli liikunud kolme dimensiooniliseks, oli kõikide osatähtsus suur. Endised tuntud formatsioonid läbi ajaloo enam ei töötanud. Aegunud oli kiilveerivi ja samuti T- formatsioon . Lahinguedu oli tihedas sõltuvuses kolmest keskonnast: veealusest, veepealsest ja õhuruumist. Jaapani esmarünnak Pearl Harborile ja teistele objektidele ei andnud lõpuni eelist, kuid pikendas oma edu sõja alguses. Kui ameeriklaste pealvee laevad olid ajutiselt rivist väljas, täitsid suuremjaolt ülesandeid allveelaevad .
Midway lahing näitas ka seda, et sidepidamine on oluline. Kuna ameeriklastel õnnestus sidet pealt kuulata ja sealt kriitilist infot saada, andis see neile eelise ennast seada lahingukorda õigel ajal ja kohas.
Jaapanlastel oli soov saavutada mereülemvõim Vaikses ookeanis otsustava lahinguga- nad omasid suuremat laevastikku ja plaanis oli rünnata esimesena, kuid nõrgimaks lüliks osutus side ja selle turvalisus.
Lahingu raskuskese oli suunatud lennukikandjatele. Neid kaitsesid lennukikandjate grupid, mis koosnesid lahingulaevadest, ristlejatest, allveelaevadest ning lähikaitseks olid lennukid ja pardatulirelvad. Jõupingutusüksusteks olid ründe- ja pommituslennukid. Peamiselt toimus sõda õhus, saavutamaks ülemvõim õhus.
Hea positsiooni valikuga lahingulaevad ei osale lahingus ning jäävad märkamatuks, kogu töö teevad ära lennukikandjad ja lennukid. Selliseks kulges ka Midway lahing.
Kasutatud materjal
Õun, M., Ojala, H. 2010. Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945, Grenader
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Pacific_War_-_Coral_Sea_and_Midway_-_Map.jpg (08.12.2012)
http://www.militaryhistoryonline.com/wwii/articles/aftermidway.aspx (20.11.2012)
http://en.wikipedia.org/wiki/Chester_W._Nimitz (20.11.2012)
http://en.wikipedia.org/wiki/Isoroku_Yamamoto (20.11.2012)
http://www.bartcop.com/midway.ht m (21.11.20212)
1
Õun, M., Ojala, H. 2010. Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945. Grenader, lk 17-29
2
http://en.wikipedia.org/wiki/Chester_W._Nimitz (20.11.2012)
3
http://www.militaryhistoryonline.com/wwii/articles/aftermidway.aspx (20.11.2012)
4
http://en.wikipedia.org/wiki/Isoroku_Yamamoto (20.11.2012)
5
Õun, M., Ojala, H. 2010. Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945. Grenader, lk 81
6
http://www.bartcop.com/midway.ht m (21.11.2012)
7
Õun, M., Ojala, H. 2010. Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945. Grenader, lk 87

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kruuz Õppematerjali autor

lennukikandja midway rünnaku laevastik vaikse Midway merelahingud

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Midway merelahing

Katriin Kristmann 11c Midway merelahing Midway merelahing leidis aset 1942. aastal Vaiksel ookeanil, kui Jaapan otsustan rünnata Ameerika Ühendriike ja vallutada Midway saared. Lahingu lõpus tuli aga Jaapanil tunnistada kaotust ja Ühendriigid said viimaks Pearl Harbori eest kätte maksta ja Jaapanile vastulöögi anda. Jaapani laevastiku ülemjuhataja admiral Yamamoto oli saavutatud võitudest muutunud ülimalt enesekindlaks. Tema käsutuses oli ju ikkagi seni Vaiksel ookeanil nähtud suurim armaada, mis koosnes 165 sõjalaevast ja 18 allveelaevast. Ometi oli aga USA lahti murdnud jaapanlaste

Ajalugu

docx

Teise maailmasõja lahingud

3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5. Stalingradi lahing.....................................................................11 5.1. Zukovi vasturünnak 6. Pearl Harbor...........................................................................13 6.1. Ennetav löök 6.2. Tora! Tora! Tora! 7. Midway..................................................................................15 7.1. Otsustavad päevad 8. Ameerika õhurünnak Jaapanile.....................................................17 8.1. Aatompommide kasutamine ja tagajärg 9. Kokkuvõte..............................................................................19 10. Kasutatud kirjandus...................................................................20 Sissejuhatus Teine maailmasõda (1. september 1939 2

Ajalugu

pptx

Leyte lahing

USA Jaapan Umbes 2800 haavatut Umbes 10000 meest 3 lennukikandjat 27 suurt ja keskmist sõjalaeva Kolm hävitajat 10 ristlejat 10 laeva Kolm lahingulaeva 3 hävitajat 10 hävitajat 1000- 1500 meest 4 lennukikandjat Kasutatud Materjalid http://miksike.ee/docs/referaadid2006/soda_vaiksel_ookeanil_evelinviks. jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Leyte_Gulf Mati Õun “ Merelahingud Läbi Aegade” http://web.zone.ee/veereis/kip_maailm.html https://www.google.ee/search? q=battle+of+leyte&es_sm=93&tbm=isch&imgil=OIb6ICv7CcbhmM %253A%253Bt7rmWnc8dhlRxM%253Bhttp%25253A%25252F %25252Fen.wikipedia.org%25252Fwiki %25252FBattle_of_Leyte&source=iu&pf=m&fir=OIb6ICv7CcbhmM %253A%252Ct7rmWnc8dhlRxM %252C_&usg=__xVjmVgp_6Xg_LmmrTdsoEC0PNA %3D&biw=1280&bih=699&ved=0CEEQyjc&ei=v4G2VPryCMKtygPi4oLo AQ#imgdii=_&imgrc=SMSXBrAkAVlvvM%253A%3Bjd4mN2dtBjnLvM

Maailmasõjad

docx

Kamikazed

KAMIKAZED SISSEJUHATUS Sõna "kamikaze" (jumalik tuul) pärineb 13. sajandist, mil mongoli khaani Hubilai sõdalased üritasid kaks korda (1274. ja 1281. aastal) Jaapanisse tungida, kuid see neil ei õnnestunud, sest oletatavalt taevast saadetud taifuunid ehk kamikazed hävitasid mõlemal korral nende laevastiku. Laiemalt hakkas sõna "kamikaze" levima aga pärast 1944. aasta oktoobrit, kui loodi erirünnaku ehk kamikazede üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine ning hiljem Ameerika ja Briti merejõud Okinawa ümbruses. Nende täielik nimetus oli "jumaliku tuule eriründeväed". Tokko (erirünnak) on lühend sõnadest tokubetsu kogeki, mis tähendab enesetapurünnakut. Täpsemalt öeldes olid ainsad tõelised kamikazed need enesetapjatest piloodid, kes kogunesid esimest korda Filipiinidele 1944. aasta oktoobris viitseadmiral Takijiro Onishi üleskutsel. Hiljem laienes see nimetus ka Jaapani teistele enesetapuüksustele. Jaapani kamikaze-lendurite kastutamine Te

Ajalugu

doc

Jüüti merelahing referaat

Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................................4 Juhid............................................................................................................................................5 Sakslaste Avamerelaevastik ...............................................................................................5 Admiral Reinhardt Scheer .......................................................................................5 Admiral Scheer sündis 30. septembril 1863. Ta astus Saksa mereväkke 1879. aastal ning tõusis 28 aastaga lahingulaeva komandöriks. 1910. aastal määrati ta Avamerelaevastiku staabiülemaks ning kolm aastat hiljem ülendati teise lahingu eskaadri ülemaks. Esimene maailmasõja alguseks oli Scheer Saksamaa suurim allveesõja pooldaja. Ta julgustas allveelaevade ka

Ajalugu

doc

Maailmasõjad

8 detsembril kuulutas USA Jaapanile sõja ja pärast seda 11 detsembril kuulutasid Saksamaa ja Itaalia USA'le sõja. Jaapan tundus olevat kõikjal ühel ajal. Nad suutsid võtta Hong Kongi, Kiribati, Guam'i. Wake'i saare ja Filipiinid, Burma, Malaya, Borneo. Nad hävitasid ka Briti sõjalaeva, mis oli tulnud kaitsma Singapuri. Singapuri, kui ühe maailma parima kindluse kaotamine oli suurim sõjaline häbi Britanniale. Jaapan lootis luua kaitseliini keset Vaikset Ookeani läbi Aleuutide, Midway saare, Solomoni saarte ja Uue-Guinea. Tänu sellisele edule lootsid jaapanlased võtta ka Port Moresby, kuid tänu sellele, et Ameeriklased suutsid lugeda nende koodi jäi Koralli mere lahingus see jaapanlastele vaid unelmaks. Jaapani siht võtta Midway jäi ka unelmaks. 4 juuni hommikul hävitasid USA hävitajad 3 Jaapani 9-st lennukikandjast viie minutilise rünnaku ajal tänu sellele, et admiral Chester Nimitz'il õnnestus pealt kuulda jaapanlaste kodeeritud sõnumeid

Ajalugu

odt

Teine Maailmasõda

Teine MS II Maailmasõja põhjused ·poliitilised ·majanduslikud ·ideoloogilised 1)Rahulolematus Versaille rahulepinguga (Saksamaa rahulolematus) Rahvasteliit ei tulnud toime rahu tagamisega (sõjaliste tülide lahendamine) Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes NSV Liidu plaan laiendada kommunismivõimu 2)Saksamaa vajadus kolooniate järele, tooraine ja turu allikad Saksamaa vajadus sõjatööstuse arenguks NSVL soov tugevdada sõjaväge materiaalselt 3)Saksa rahva vajadus eluruumi järele NSVL kommunistliku idee laiendamine läänes * Saksamaa põhistrateegia: Saksamaa püüdis kõigepealt purustada lääneriigid, et kindlustada oma tööstuspiirkondi, enne kui asuda täitma peaülesannet: vallutada Ida-Euroopa ja purustada Venemaa. Saksamaa sammud II MS valla päästmiseks 1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku

Ajalugu

doc

II Maailmaõda

Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Pearl Harbor: 07.12.41 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Sellepeale teatasid ka Saksamaa ja Itaalia,, et on Ühendriikidega sõjajalal. Midway: 1942.a. teine pool oli otsustav ka Vaikse ookeani sõjatandril. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks: samm-sammult asusid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimesel perioodil hõivatud alasid tagasi vallutama. Stalingrad: 19.nov. 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6.armee.Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades sissepiiratuid õhust varustada

Ajalugu

Rohkem sarnaseid