Sisukord
Sissejuhatus 3
Juhid 4
Sakslaste Avamerelaevastik 4
Admiral Reinhardt Scheer 4
Admiral Scheer sündis 30. septembril 1863. Ta astus Saksa mereväkke
1879 . aastal ning tõusis 28 aastaga lahingulaeva komandöriks.
1910 . aastal määrati ta Avamerelaevastiku staabiülemaks ning kolm aastat hiljem ülendati teise lahingu eskaadri ülemaks. Esimene maailmasõja alguseks oli Scheer Saksamaa suurim allveesõja
pooldaja . Ta julgustas allveelaevade kasutamist ka neutraalsete USA kaubalaevade vastu. 1916. aasta jaanuaris määrati Scheer Avamerelaevastiku ülemaks. Scheer oli kindel, et edu saavutamiseks merel tuleb
Brittide laevastikku väikeste gruppide kaupa hävitada, kuni Avamerelaevastik on valmis otsustavat lööki andma. Peale Jüüti merelahingut ei
julgenud Scheer enam brittidega otsustavaid lahinguid pidada. 1918. aastal määrati Scheer Saksa mereväe ülemaks. Sellel ametikohal sai ta teenida loetud kuud, sest ei nõustunud keisri plaanidega anda Brittidele viimane otsutav löök, peale mida ta erru saadeti. Admiral Scheer suri 26. novembril 1928. aastal, 65 aastaselt. 4
Viitse – Admiral Franz Hipper 4
Admiral Hipper sündis 1863. aastal, ta astus kadetina Saksa mereväkke 18-aastaselt. Admiral Hipper sai kurikuulsaks I maailmasõja alguses, kui ta määrati 1912. aastal Avamerelaevastiku luureüksuste ülemaks. Ta tegi oma lahingristlejatega mitmeid reide nii Põhjamerele kui Briti rannikule. Admiral Hipper määrati 1918. aastal Avamerelaevastiku ülemaks. Sama aasta lõpuks ta lõpetas tegevteenistuse. Admiral Franz von Hipper suri 1932. aastal. 4
Brittide Suur
Laevastik 4
Admiral John Jellicoe 4
Admiral David Beatty 5
Jõudude tasakaal 5
Eellugu 6
Lahingukäik 7
Esimene kontakt 7
I faas: Ristlejate lahing 8
II faas: Pealahing 9
III Faas: Tegevus öösel 10
Lahingu tulemus 10
Autori analüüs 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud allikad ja kirjandus 13
Sissejuhatus
Jüüti merelahingus (tuntud Saksamaal ka kui Skagerraki merelahing) võitlesid omavahel Brittide Suur Laevastik ( Grand Fleet ) ja Sakslaste Avamerelaevastik (Hochseeflotte). Lahing toimus 1916. aastal Jüüti poolsaare ligidal Skagerraki väinas ning oli I maailmasõja ja kuni tolle ajani suurim metall -laevade vahel peetud merelahing, mis jäi ka I maailmasõja viimaseks brittide ja sakslaste laevastike vaheliseks merelahinguks. Jüüti merelahingus leidsid esmakordselt kasutust laevalt õhkutõusvad luurelennukid ning see sai ka peamiseks põhjuseks lahinguristlejate mõju vähendamiseks.
Briti Kuninglik Laevastik (The Royal Navy) oli I maailmasõja alguses sakslaste laevastikuga võrreldes suurem ja võimekam. Brittidel olid nii materiaalsed kui ka geograafilisest asukohast tingitud eelised. Kuninglik Laevastik blokeeris sakslaste pääsu Atlandile, mis võttis sakslastelt võimaluse segada Brittide mere- ja sõjatransporti. Sakslased mõistsid, et nad ei suuda otsustavates merelahingutes Suurele Laevastikule vastu seista ning otsustasid kasutada Brittide vastu asümeetrilisi vahendeid, näiteks kaapersõda ning väikest sõda.1
http://www.bbc.co.uk/history/worldwars/wwone/war_sea_gallery_04.shtml (08.12.12)
Juhid
Sakslaste Avamerelaevastik
Admiral Reinhardt Scheer
Admiral Scheer sündis 30. septembril 1863. Ta astus Saksa mereväkke 1879. aastal ning tõusis 28 aastaga lahingulaeva komandöriks. 1910. aastal määrati ta Avamerelaevastiku staabiülemaks ning kolm aastat hiljem ülendati teise lahingu eskaadri ülemaks. Esimene maailmasõja alguseks oli Scheer Saksamaa suurim allveesõja pooldaja. Ta julgustas allveelaevade kasutamist ka neutraalsete USA kaubalaevade vastu. 1916. aasta jaanuaris määrati Scheer Avamerelaevastiku ülemaks. Scheer oli kindel, et edu saavutamiseks merel tuleb Brittide laevastikku väikeste gruppide kaupa hävitada, kuni Avamerelaevastik on valmis otsustavat lööki andma. Peale Jüüti merelahingut ei julgenud Scheer enam brittidega otsustavaid lahinguid pidada. 1918. aastal määrati Scheer Saksa mereväe ülemaks. Sellel ametikohal sai ta teenida loetud kuud, sest ei nõustunud keisri plaanidega anda Brittidele viimane otsutav löök, peale mida ta erru saadeti. Admiral Scheer suri 26. novembril 1928. aastal, 65 aastaselt.2
Viitse – Admiral Franz Hipper
Admiral Hipper sündis 1863. aastal, ta astus kadetina Saksa mereväkke 18-aastaselt. Admiral Hipper sai kurikuulsaks I maailmasõja alguses, kui ta määrati 1912. aastal Avamerelaevastiku luureüksuste ülemaks. Ta tegi oma lahingristlejatega mitmeid reide nii Põhjamerele kui Briti rannikule. Admiral Hipper määrati 1918. aastal Avamerelaevastiku ülemaks. Sama aasta lõpuks ta lõpetas tegevteenistuse. Admiral Franz von Hipper suri 1932. aastal.3
Brittide Suur Laevastik
Admiral John Jellicoe
John Jellicoe sündis 1859 . aastal Southamptonis. Kuninglikku mereväkke astus ta 1872. aastal ning 25 aasta pärast sai ta kapteniks. Viitse-admirali auastme omandas Jellicoe 1910. aastaks ning admirali auaste omandati talle I maailmasõja ajal. Admiral Jellicoe oli spetsiaalselt ette valmistatud võtmaks üle Suure Laevastiku juhtimist, juhul kui peaks tekkima sõjaolukord sakslastega.4 4. augustil 1914 määrati Admiral Jellicoe Suure Laevastiku ülemaks. Jellicoe oli kaitsev ja ettevaatlik juht, kes ei võtnud põhjendamatuid riske. Peale Jüüti merelahingut sattus Jellicoe kriitika ohvriks, peale mida sai temast Uus- Meremaa kubener. Admiral Jellicoe lahkus tegevteenistusest detsembris 1917 ja ta suri 20. novembril 1935.
Admiral David Beatty
David Beatty sündis jaanuaris 1871 ja astus kuninglikku mereväkke jaanuaris 1884. 29- aastaselt anti talle kapteni auaste ning peale mida sai temast lahingulaeva komandör. Admiral Beatty oli kartmatu ja agressiivne. Tema julged manöövrid lahingutes tekitasid kõrgematele ohvitseridele muret. Jüüti merelahingus oli Admiral Beatty lahinguristlejate, Suure Laevastiku eelüksuse, ülem.5
Jõudude tasakaal
Briti laevad olid suuremad ja kiiremad ning nende relvastusse kuulusid suurema kaliibriga pardasuurtükid. Saksa lahingulaevad olid aha paksema soomusega ning neil oli parem soomustläbistav laskemoon ja tulejuhtimine.6
Laevatüüp
Grand Fleet
Hochseeflotte
Lahingulaev
28
16
Pre-Dreadnought
0
6
Lahinguristleja
9
5
Soomustatudristleja
8
0
Kergeristleja
23
11
Hävitaja
91
61
Lennukikandja*
1
0
Miiniveeskaja
1
0
*Ristleja peale ehitatud õhkutõusmis-platvormiga laev, millel puudus lennukite maandamis võimalus ( lennukid maandusid vette).
Eellugu
1916. aasta kevadeks oli allveelaevade ründetegevus kaubalaevastike vastu olnud piisavalt edukas, tagades Saksa Avamerelaevastiku ülemjuhataja Admiral Scheer'ile loa kasutada rohkem allveelaevu sõjalaevade vastu. Admiral Scheer otsustas panna allveelaevad valvama peamisi Briti mereväebaase, et koguda infot brittide liikumistest. Scheer’i pikaajalisem plaan oli rünnata Sunderlandi, mis oleks pidanud tema plaanide kohaselt Brittide Suurt Laevastikku merele liikuma sundima , kuid Scheer’i plaan ebaõnnestus, kuna halbade ilmastikuolude tõttu ei saanud tsepeliine saata luureinfot koguma. Admiral Scheer’i tagavaraplaaniks oli saata admiral Hipper’i käsutuses olnud lahingristlejad Briti patrullidele jõu demonstratsiooniks merele. 31. mai hommikul sõitis Avamerelaevastik merele.
30. mai hommikuks mõistsid britid, suurenenud allveelaevade tegevuse tõttu ja tänu Saksa raadiokoodide dekodeerimisele, et sakslased kavatsevad Avamerelaevastiku merele saata. Brittide laevastik sõitis 31. mai hommikul kaks ja pool tundi enne sakslasi oma sadamatest välja. Kümnest Saksa allveelaevast, mis olid Briti sadamate lähedusse patrullima saadetud, vaid kaks avastasid Briti laevade liikumise, millest üks laev avas edutult tule.
Briti laevastiku ülemjuhataja admiral Jellicoe sai 31. mai hommikul infot, et sakslaste lipulaev on siiani sadamas ning järeldas sellest, et terve Avamerelaevastik ei ole merele sõitnud. Seega tärkas lootus, et ta plaan sundida admiral Hipperi lahingristlejad otsustavasse lahingusse, läheb täide.7
Lahingukäik
Esimene kontakt
31. mail kell 14.00 arvas admiral Beatty ennast olevat ettenähtud punktis Skagerraki väinas, aga navigeerimisvea tõttu olid nad lääne pool. Admiral Jellicoe juhitud peajõud olid oma sõidugraafikust tund aega maas. Admiral Hipperi juhitud luureüksused olid samal ajal brittide eelüksustest 45 miili ida pool. Juhuse tõttu märkasid mõlemad üksused Taani lipu all sõitvat aurikut, mis oli kahe vaenupoole vahele jäänud. Britid saatsid kaks kergristlejat ja Sakslased kaks hävitajad, laeva identifitseerima. Märgates üksteist, avas briti ristleja tule. Admiral Beatty andis käsu saata luurelennuk, kuid halva nähtavuse tõttu nägi lennuk vaid üksikuid laevu. See oli meresõja-ajaloos esimene kord, kui merelt õhku tõusnud lennukit lahingus luureks kasutati. Hipper ja Beatty võtsid kursid üksteise suunas.8
http://media.iwm.org.uk/iwm/mediaLib/26/media-26693/large.jpg (08.12.12)
I faas: Ristlejate lahing
Admiral Hipper muutis oma kurssi kagusse, et meelitada brittide lahinguristlejad oma peajõudude tulealasse. Admiral Beatty otsustas Hipperit jälitama hakata, et välja selgitada sakslaste üksuse suurus. Kell 15.25 jõudsid Hipperi ja Beatty juhitud lahinguristlejad nägemisulatusse. Saksa üksused olid paremas positsioonis, sest brittide seljatagust valgustas päike ja nende laevade kontuurid olid selgesti eristatavad, kuid sakslased jäid uduse ja pilvise ida taeva varjus raskesti tuvastatavateks.9
Tulevahetus algas kell 15.48. Sel hetkel oli vaenupoolte vaheline distants 8 miili. Kaheteist minutiga vähenes vahemaa 6,5 miilini ning sakslased said kasutusele võtta oma kuuetollised suurtükid, mis andis omakorda eelise sakslastele. Admiral Beatty muutis oma kursi lõunasse, et vahemaad kasvatada. Kell 16.00 sai brittide lahinguristleja ”Indefatigable” tabamuse laskemoonakeldrisse, mille tõttu oli esimene brittide laev hävitatud. Vaenupooled üritasid üksteist mõjutada torpeedorünnakutega, kuid see ei muutnud lahingu käiku. Kell 16.25 hävines Brittide teine lahinguristleja ”Queen Mary ”. Samal ajal avastasid britid, et Hipperile saabuvad appi peajõud ning admiral Beatty otsustas oma üksusega lahingust eemalduda, et ühineda Admiral Jellicoe juhitud Suure Laevastikuga, mis oli teel lahinguväljale. Hipperi eelüksus ühines Admiral Scheeri juhitud Avamerelaevastikuga. Scheer arvas, et admiral Beatty üksus põgeneb ning kõik läheb plaanipäraselt. Britid ega saksased ei teadnud puudulike luureandmete tõttu, et nii Suur Laevastik, kui ka Avamerelaevastik sõitsid üksteise suunas.10
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/24/Jutland_battlecruiser_action.png (08.12.12)
II faas: Pealahing
Admiral Scheeri juhtimisel asus Avamerelaevastik Admiral Beatty juhitud lahinguristlejaid jälitama, teadmata, et Beatty juhib neid Suure Laevastiku tulealasse.11 Suur Laevastik liikus kuues kiilveerivis, teadmata veel, et nende vastas on terve Avamerelaevastik. Vaatamata puudulikele luureandmetele ja halvale nähtavusele, õnnestus admiral Jellicoel viia oma laevastik õigeaegselt lahingformatsiooni ning juhuse tahtel teha „T-manööver“. Kell 18.20 avas Suur Laevastik tule.12 Avamerelaevastik sattus tugeva suurtüki tule alla ja admiral Scheer mõistis, et ta on vastamisi terve Suure Laevastikuga ning andis käsu tagasi pöörduda. Scheeril õnnestus laevastik kontaktist välja tõmmata. Jellicoe võttis kursi lõunasse, et Avamerelaevastikul põgenemistee kodusadamatesse ära lõigata. 18.55 andis Scheer käsu pöörata tagasi põhjapoole, et Jellicoe üksuste tagant läbi murda ja kodusadamate poole põgeneda, kuid tol hetkel ei mõistnud Scheer, et ta manöövri tõttu tekkis Suurel Laevastikul võimalus avada tuli Avamerelaevastiku pihta, ilma et Scheer neid märganud oleks. Admiral Jellicoel õnnestus Avamerelaevastiku vastu sooritada „T“-manööver. Kell 19.13 andis Scheer hävitajatele käsu rünnata Suurt Laevastikku, et Avamerelaevastiku taganemist katta. Kell 19.18 tegi Avamerelaevastik viimase tagasipöörde, mis oli neist kolmest kõige keerulisem, sest oldi tiheda suurtüki tule all ning lahingurivi oli segi paisatud. Kell 20.30 tehti viimased lasud, enne kui Avamerelaevastik udusse kadus . Jellicoe ei asunud sakslasi jälitama, sest kartis torpeedo rünnakuid'. Seetõttu otsustas ta Avamerelaevastiku põgenemistee kodusadamasse ära lõigata.13
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/41/Jutland_fleet_action.png (08.12.12)
III Faas: Tegevus öösel
Peale pimeduse saabumist oli mitmeid kontakte väiksematel alustel, kuid mõlemal osapoolel oli tolleaegse tehnika tõttu keeruline eristada omasid vaenlasest. Scheer kasutas võimalust ning infiltreerus oma laevastikuga läbi Jellicoe üksuste. Jellicoe üksused küll märkasid sakslaste laevu, kuid halva sidekvaliteedi tõttu jäid ettekanded tegemata. Kell 03.00 oli Avamerelaevastik brittide vahelt läbi pääsenud ja kodusadamast 15 miili kaugusel. Jellicoe sai selle info alles kell 04.15.14
Lahingu tulemus
Kaotused
The Grand Fleet
Hochseeflotte
Pre-Dreadnoughts
0
1
Lahinguristleja
3
1
Soomustatudristleja
1
0
Kergeristleja
0
4
Hävitaja
8
5
Britid kaotasid lahingus rohkem laevu kui sakslased, aga sakslaste Avamerelaevastik sai rohkem pikaajalisemaid kahjustusi ja admiral Scheeri plaan Beatty lahinguristlejate neutraliseerimisest, oli läbi kukkunud.
Brittide lahinguristlejate ootamatu langemise põhjuseks oli õhuke soomus, mida Saksa mürsud läbistasid. Eelnev viis järgmise probleemini - sakslaste mürsud läbistasid briti lahingristlejate suurtükitorne, põhjustades laskemoona käsitlemisruumides tulekahju, mis levis edasi ka laskemoona lattu. Brittide mürskudel oli väiksem soomuse läbistavus ja paljud mürsud lõhkesid väljaspool saksa laevade soomust.
Hoolimata tabelis välja toodud uppunud laevadest , võttis sakslastel kuid, et oma laevastiku merekõlbuslikkus taastada. Sellest hoolimata teatas admiral Jellicoe järgmisel päeval, et 24 lahingulaeva on lahingukõlbulikud.15
Autori analüüs
20. sajandi alguses mõjutas merelahingute taktikat sidepidamine. Sidet peeti peamiselt lippude ja signaaltuledega, sest traadita telegraafi kasutamine oli ebaturvaline, kuna sõnumite krüpteerimine oli alles oma arengu algfaasis. Laevad liikusid paralleelsetes kiilvee rivides, et side pidamist kiirendada. Lipulaev oli tavaliselt keskmise rivi alguses, sest see tagas kiireima info liikumise ja parima kontrolli laevastiku üle. Enne vastasega kontakti saavutamist viid laevastikud rinderivist üle kiilveerivvi. Sellist manöövrit nimetatakse „T-manöövriks“. „T-manöövri“ eeliseks on tulejõud, sest ise saab kasutada kogu oma laevastiku suurtükke, samas kui vastane saab vaid oma kiilvee rivide esimeste laevade suurtükke kasutada.
Brittide strateegia eesmärgiks I maailmasõja ajal, oli saavutada regionaalne mere valdamine Põhjameres. Sakslaste vastu kasutati mereväeblokaadi, sulgedes Inglise kanali ja patrullides Norra meres, mis takistas pealvee laevastikul ilma kontakti astumata pääseda Atlandi ookeanisse. Suure Laevastiku eesmärgiks oli lüüa sakslaste Avamerelaevastikku otsustavas merelahingus, mis jäi täitmata.
Sakslased kasutasid brittide mere valdamise takistamiseks kaapersõda ning redulaevastikku. Kaapersõjaks kasutati peamiselt allveelaevu, sest neil oli pääs Atlandi ookeanisse. Redulaevastikku kasutati brittide merepatrullide vastu Põhjameres, millega seoti Suure Laevastiku jõudusid.
Kokkuvõte
Lahing ei muutnud strateegiliste jõudude tasakaalu, ehkki brittide kaotused olid sakslaste omadest kaks korda suuremad. Briti merevägi parandas signaliseerimissüsteemi, ohutusabinõusid ning suurtükikäsitsemise ja öölahingu pidamise oskusi. Jüüti lahing jäi viimaseks merelahinguks, kus vastaspoolte laevad olid üksteise nägemisulatuses.16
Kumbki osapool ei saavutanud oma eesmärke, kuigi võib öelda, et Britid olid sellele lähemal. Brittide eesmärgiks oli Avamerelaevastik hävitada. Hoolimata sellest, et Suure Laevastiku kaotused olid suuremad, ei tulnud sakslased kuni sõja lõpuni oma sadamatest välja. Sakslaste edukuse aluseks olid hästi väljaõpetatud meremehed, väiksema kaliibrilised relvad, täpsem sihtimine , laevade parem soomus ning paremad mürsud. Sakslaste mürsud läbistasid briti laevade soomuse ja lõhkesid laevakere sees (brittide mürsud ei läbistanud saksa laevade soomust ning lõhkesid väljaspool kere ). Sakslastel oli parem sidepidamine oma laevade vahel, mis andis eelise ka öises tegevuses. Peale Jüüti merelahingut hakati arendama mere lennuväge, sest suurekaliibriliste suurtükkide mõjuvõim hakkas vähenema.
Kasutatud allikad ja kirjandus
http://www.worldwar1.co.uk/jutland.html (20.11.12)
http://www.bbc.co.uk/history/worldwars/wwone/war_sea_gallery_04.shtml (08.12.12)
http://www.firstworldwar.com/bio/scheer.ht m (20.11.2012)
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/41/Jutland_fleet_action.png (08.12.12)
http://www.firstworldwar.com/bio/hipper.ht m (20.11.2012)
http://media.iwm.org.uk/iwm/mediaLib/26/media-26693/large.jpg (08.12.12)
http://www.historylearningsite.co.uk/admiral_john_jellicoe.ht m (20.11.2012)
http://www.firstworldwar.com/bio/jellicoe.ht m (20.11.2012)
http://www.battle-of-jutland.com/jutland-gains-losses.ht m (08.12.12)
http://www.historylearningsite.co.uk/admiral_david_beatty.ht m (20.11.2012)
http://www.richthofen.com/scheer/scheer10b.ht m (20.11.2012)
http://www.worldwar1.co.uk/jutland3.ht m (21.11.2012)
Õun, M. 1995. Lahingud kaugetel meredel 1. Olion
2005. Sõjad: ajalugu kaartidel. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS
1 http://www.worldwar1.co.uk/jutland.html (20.11.12)
2 http://www.firstworldwar.com/bio/scheer.ht m (20.11.2012)
3 http://www.firstworldwar.com/bio/hipper.ht m (20.11.2012)
4 http://www.historylearningsite.co.uk/admiral_john_jellicoe.ht m (20.11.2012)
5 http://www.historylearningsite.co.uk/admiral_david_beatty.ht m (20.11.2012)
6 2005. Sõjad: ajalugu kaartidel. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, lk 164
7 http://www.worldwar1.co.uk/jutland.html (20.11.2012)
8 Õun, M. 1995. Lahingud kaugetel meredel 1. Olion, lk 83-84
9 http://www.richthofen.com/scheer/scheer10b.ht m (20.11.2012)
10 Õun, M. 1995. Lahingud kaugetel meredel 1. Olion, lk 84-85
11 Õun, M. 1995. Lahingud kaugetel meredel 1. Olion, lk 86
12 2005. Sõjad: ajalugu kaartidel. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, lk 165
13 http://www.worldwar1.co.uk/jutland3.ht m (21.11.2012)
14 http://www.worldwar1.co.uk/jutland3.ht m (21.11.2012)
15 http://www.battle-of-jutland.com/jutland-gains-losses.ht m (08.12.12)
162005. Sõjad: ajalugu kaartidel. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, lk 165
Kõik kommentaarid