Sotsialistliku süsteemi lagunemise põhjused ja tagajärjed
Sotsialistlik ideoloogia hakkas tekkima vastukaaluks liberalismi
leviku tulemusena suurenevale ekspluateerimisele ja sotsiaalsele
ebavõrdsusele. Sotsialistlik
süsteem kujunes peale II maailmasõda,
1940. aastate teisel poolel. Sinna kuulusid Nõukogude
Liit oma viieteist liiduvabariigiga ning sotsialismimaad.
Sotsialistlik süsteem lagunes aastal 1991 koos Nõukogude Liidu
kokkuvarisemisega. Missugused olid sotsialismileeri lagunemise
põhjused ja tagajärjed?
Kahekümnenda sajandi 80. aastate
lõpuks oli selge, et idablokk
eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning hakkab hävima. Selle
põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
greteeeee
Õppematerjali autor
Baltimaade laulev revol. näitas, et NSV Liit on nõrgaks jäänud, kuna ei suuda isegi oma otsesel võimualal korda hoida. See andis Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastele märku, et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada. Kommunistliku reziimi langemine Poolas: Esimese hoobi sai kommunistlik süsteem Poolas. Solidaarsus oli lääneriikide toel aina tugevnenud. NSV Liidu nõrgenemisest julgust saanud poolakad ei leppinud aga enam kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 1988-1989 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Jaruzelski pöördus Solidaarsuse juhi Lech Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluste alutamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989. a aprill lõppesid ümarlauakõnelused, kus Jaruzelski säilitas presidendi koha, kuid lubas korraldada osaliselt vabad valimised. Juunis 1989 toimunud
Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud majandusega, see kajastus ka vaimuelus ning poliitikas. NSV Liidus püsis endiselt arenenud maailmast tekitasid rahulolematust. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid, kelle esimeseks aktsiooniks oli protest sissetungi vastu Tsehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Mitmed nõukogude teisitimõtlejad, nagu kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov, said tuntuks kogu maailmas. Solzenitsõn saadeti NSV Liidust välja ning Sahharov pagendati sundasumisele Gorkisse
poliitilise ja majanduselu mõningase liberaliseerimise hinnaga. · Reagan, nähes NSVL-i uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, tugevdas survet NSVL-ile veel Ühendriigid toetasid rohkem Aganistani sisse ning vastupanuliikumist Kesk- ja Ida-Euroopas, eriti Poolas II Muudatuste algus NSVL-is · 1985. Aasta aprillis teatas Gorbatsov, et peab oma ülesandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ehk perestroika abil. · 1986. katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. - mahavaikimine ärritas rahvast ning Gorbatsov tunnistas toimunut. Tsensuuri lõdvendati, võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ning Stalini kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas. · 1988. Juunis toimunud NLKP XIX Konverentsil surus Gorbatsov läbi poliitilise
Näiline majanduslik stabiilsus säilis, kuigi mahajäämus Läänest aina suurenes. Stagnatsioon oli ka vaimuelus ja poliitikas. Endiselt võimul püsiv Leonid Breznev oli rohkem huvitatud ordenitest ja kõlavatest tiitlitest kui riigiasjadega tegelemisest. Tegelik võim koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid ka üha enam korrumpeerunud parteiaparaati. Vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid söandasid väljendada oma pahameelt nõukogude süsteemi üle. Nende esimeseks aktsiooniks oli protest sissetungi vastu Tsehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Tuntumad dissidendid saadeti maalt välja või saadeti sundasumisele, kuid ülejäänud dissidendid pandi vangi või kasutati nende ja nende pere peal psühhoterrorit. Sissetung Afganistani 1979. Afganistani valitsus oli olnud pikka aega NSV Liidu meelne. 1979 tekkis
karmima reziimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989. aasta detsembris vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga veel sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas. . Idabloki lagunemise eeldused: (Vt. ka õpik lk.140-143) · Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus, kus 1985.a. märtsis sai uueks Kommunistliku Partei peasekretäriks M.Gorbatsov. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund, mis väljendus: · Majanduskriisis: tootmise langus kõikides majandusharudes majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat
Idabloki lagunemine õnn või õnnetus? Kahekümnenda sajandi 80. aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning triivib hävingu suunas. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid.1991. aastaks oli idablokk sisuliselt lagunenud ning 1990-91. a. tõi NSV Liit oma väed sotsialismimaadest välja. Kas selle suurimpeeriumi häving oli aga õnn või õnnetus? Positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid ning tekkisid väikesed rahvusriigid. Hakkasid taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Idablokis olles oli see nimelt tugeva kontrolli all ning igasugust kõrvalekallet või liigset rahvuslikkust peeti vaenulikuks ja see suruti maha. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, hakati juurutama demokraatlikku valimissüsteemi. Nende riikide kodanikele oli see kindlasti õnn, sest nende vabadus suurenes, tugev tsensuur kadus ning inimestel
Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pidada, et kõik uuendused pidid toimuma sotsialistliku korra raames. Gorbatsovi eesmärk polnud mitte kunagi NSV Liidu lõhkumine ega sotsialismi kaotamine! Perestroika eesmärgid : Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Ummikseisust väljaviimine. Perestroikapoliitika eesmärk pidi olema NSVL ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid