Võim (0)

Sarnased õppematerjalid

3

pdf

Võim ühiskonnas

tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. · Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. · Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõim on kirjalike õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim, rääkimata avalikust arvamusest ja traditsioonidest. Nii on riigivõimu puhul alati selge, milline võimuinstitutsioon on kõrgeim, kelle otsused on ülimuslikud, ning see hierarhia on püsiv. Riigivõimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid. Riigivõimu komponendid · Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud).

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Võimu tunnused, teostamise meetodid

Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Võim inimsuhetes ja võimu ressursid ehk selle tunnused Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Kuna võim jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt, kerkib küsimus, mis on need omadused või ressursid, mis võimaldavad inimesel võimupositsioonile asuda?

Ühiskonnaõpetus

1

doc

12.kl Sp

Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega)

Ühiskonnaõpetus

14

doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

Ütlus ,,Aeg on raha!" kujunes juhtmotiiviks. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Tööpäev oli pikk ning tööl veetis inimene lõviosa oma ajast. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks

Ühiskonnaõpetus

18

pdf

Nüüdisühiskond

Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste.

Ühiskonnaõpetus

15

doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

väljendamiseks Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia tugisambad: Rahva suveräänsus Valitsemine valitsetavate nõusolekul Enamuse võim Vähemuse õigused Põhiliste inimõiguste tagamine Vabad ja ausad valimised Võrdsus seaduste ees Korrakohane õigusemõistmine Põhiseadusega piiratud riigivõim Võimude lahususe printsiibi järgimine Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine Demokraatia väärtused: vabadus, võrdsus, tolerantsus, pluralism, seaduslikkus (legitiimsus) (võimu

Ühiskonnaõpetus

30

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Võim ühiskonnas - inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad. Sunni puhul alluvad inimesed, sest nad kardavad võimu vägivalda ja karistusi. Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine. Võimu teostamise meetodid Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid ­ autoriteeti ja sundi. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad

Avalik haldus

40

docx

Ühiskonna riigieksami materjal

tuur, mitmekesi- sed väärtushin- nangud, riigi sekkumine majanduss e Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu vastasseisu turuosaliste vahel.

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)