(moderniseerumine) ühiskondade kujundamine avatud nüüdisaegseteks ühiskondadeks modernism vool sotsiaalses filosoofias, mis analüüsib nüüdisühiskonda lähtudes inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, maailma globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel nüüdisühiskond, moodne ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik kaubatootmine, pluralistlik sotsiaalne struktuur, rahva ühiskond osalemine ühiskonna valitsemises ning vabameelne vaimuelu. pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset struktuuri, parteispektrit, vaimukultuuri. Pluralismi peetakse demokraatliku ühiskonna obligatoorseks
Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht
eksporditõke juriidiline abinõu, millega piiratakse või keelustatakse mingi kauba väljavedu riigist eksport kaupade ja teenuste väljavedu riigist, kodumaiste kaupade ja teenuste müük välismaale elatusstandard elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluva isiku või perekonna tarbimist eliit suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb stratifikatsioonisüsteemi tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks (teatud päritolu, varandus, võim või haritus) elitaardemokraatia demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud; mõisteliselt kattub oskussõnaga esindusdemokraatia, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises erasektor ehk tulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit
21.saj: David Cameron- enne Brexitit, nüüd Theresa May Angela Merkel- Saksamaa kristliku-demokraatliku riigi juht, liidukantsler Urmas Reinsalu- IRL juht Sotsialism 19. saj keskpaik, seoses töölisklassi (proletariaadi) kujunemisega. Marx, Engels "Kommunistliku partei manifest". Ideoloogia on läbi teinud suuri muutusi, algsest radikaalsusest on paljuski loobutud. 1. ülim väärtus on võrdsus, tänapäeval peetakse silmas eelkõige võrdseid võimalusi 2. ühiskond peab tagama igale oma liikmele: inimõigused võimaluse saada haridust võimaluse omandada elukutse võimaluse leida tööd. Majandus: mitmesektoriline konkurentsimajandus, riikliku sektori suur osakaal, valitsus reguleerib kogu majandust, väldib maksude abil osa inimeste liigset rikastumist. Progresseeruv (astmeline) tulumaks. Sotsiaalpoliitika: siin kasutatakse suurem osa maksulaekumistest, riik tagab igale inimesele normaalse elatustaseme.
Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia.
Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. Riigi mõiste. Riigil on kolm põhitunnust : 1) maa-ala; 2) rahvas ja elanikkond; 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim. 1. Maa-ala Riik iseseisvalt teostab oma võimu. Riik koosneb maismaast (maapõu), õhuruum, territoriaalvesi. Laevad, lennukid kuuluvad ka tinglikult (selle lipu all sõitvad sõidukid) riigi alla. 2. Elanikkonna moodustab see ühiskond, kes elab Riigi alal ja allub selle seadustele. 2 3. Suveräänne riigivõim see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust. See kehtestab talle alluval maa-alal kogu õiguskorra alates põhiseadusest ja suhted ka teiste riikidega kui võrdne võrdsega. Riigi organisatsiooniline määratlus: riik on eraldiseisev institutsioon või institutsioonide kogum; riik on suverään, st
- Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis naturaalmajandus - Töögraafik sõltus aastaajad, ilmastik,usupühad 2) Tööstusühiskond : Tööstus ehk industriaalühiskond ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses - Tähtsaim ressurss raha,masinad - Peamised otsustajad ärimehed - Peamised töötegijad töölised - Peamine töövorm masinatöö - Töögraafik sõltus töörütmist, mitte ilmast jne - Valitsev majandamisviis turumajandus - Levinuim riigivorm parlamentaarne monarhia/vabariik
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.......................................................................
Kõik kommentaarid