100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
656 laadimist
Kokku alla laetud
23 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mepl
Õppematerjali autor
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude,
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust.
Bioloogia kontrolltöö 27.11.2013 Inimene Inimene kuulub keelikloomade (selgroogsed) hõimkonda, imetajate klassi, esikloomaliste (ahvilised) sugukonda, primaadi seltsi, perekond: inimene, liik: Homo Sapiens Inimeste erinevus loomadest: - inimesel on suurem ajumaht: 1500 cm3, 3 mäluliiki, loomadel on 1 mäluliik mäluliigid: a.) autobiograafiline ajasrändamise võime b.) umbisikuline faktid maailma kohta c.) protseduuriline tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära
Moodustuv esmane uriin, st peaadu kogu vereplasma ja seal lahustunud ained surutakse läbi kappillaaride seinte neerudesse. 2. Moodistub lõplik uriin. Vajalikud ained imenduvad verre tagasi. Sisenõrenäärmed: toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd. Suguhormoonid:lipiidid, teised hormooni valgud ( v.a aminohapped) Hormoonid, vitamiinid, ensüümid- bioloogilised aktiivsed ained ( väga väikeses kogustes mõjutavad st) Vitamiinid suudavad ise tööta taimed ja bakterid- inimene peab sisse sööma. Vitamiinid kiirendavad ensüümide tööd. Ensüüm valguline katolisaator Ajuripats: kasvuhormoon-soodustav kasvu, mõju eriti luustiku ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. Reguleerib paljunemisega seotud protsesse Killpnääre:Türoksiin- toodab türoksooni(jood), reguleerib ainevahetuse kiirust. Neerupealised: adrenaliit(hirmuhormoon)- valmistab org ette mingiks pingeliseks tegevuseks . Kõhunääre:insuliin-hoiab veresuhkru tasetaitab sellel verre imenduda
Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina
INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe
Epiteelkude · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele · Katab kõiki väliskeskkonna või müofibrillidele kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu rakkudest, millel kokkutõmbumine ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt. väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist · Higinäärme epieelr
Rakud ja koed Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku-organismi. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid