Kordamisküsimused; Euroopa II maailmasõja järel (6)

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksamaa loovutas osa Ida-Breisimaast ● Poola jäi ilma idapoolsetest aladest

Maailmasõjad

Maailm pärast II maailmasõda

Raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961

Aeg pärast II maailmasõda

aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni,mis tegutses 1991.aastani. 2. Truma doktriin tähendab USA presidendi Harry Trumani seisukohta,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Sise-ja välissurve all peeti silmas eriti kommunistlikke rühmitusi,kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Marshalli plaan on USA välisministri Georg Marshalli väljapakutud kava,mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Marshalli plaan kui ka Trumani doktriin pidid andma USAle eelise võitluses NSVL'i ja kommunismi vastu. 3. NSV Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavia,Albaanias,Poolas,Rumeenias,Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida- Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa, kuna Hitleri-Vastase Koalitsiooni riigid olid Saksamaa

II MS järgne maailm

suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli plaan USA riigisekretäri George Marshalli välja pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. TD ja MP pidi andma USAle eelise võitluses NK liidu ja kommunismi vastu. Berliini blokaad 1948. aastal asus NSV liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini, sest Saksamaa lääneosas korraldati rahareform, mis puudutas ka Berliini. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist, kuid see õnnestus Lääneriikidel siiski õhusilla korraldamise tõttu

II maailmasõja kriisid

Kt teemad: 1. Kahepooluselise maailma kujunemine: II MS tagajärjed · Surma sai palju tsiviilelanikke · Hävisid mitmed kultuuriehitised · Inimesed surid nälga · Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. uus jõudude vahekord maailmas · USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. · NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. raudne eesriie - oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. Piirata lääne mõju nendes maadest, st eraldedas nad muust maailmast. külm sõda - oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise

9.klass ajalugu

Mõisted Külm sõda - 11.klass

•Külmale sõjale iseloomulik nähtus, kus osapooled üritavad teineteist üle trumbata relvade kvaliteediga – Õ lk 10 (võidurelvastumine) •Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi – Õ lk 6 ja mõistena õpik lk 74 (Külm sõda) •NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast – Õ lk 4 (raudne eesriie) •1947. aastal USA välisministri kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele – Õ lk 6 (Marshalli plaan) •Mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide või rahvusvaheline, usuline või muu tüli ning võib põhjustada suure sõja puhkemise – Mõistena õpik lk 74 ja pealkirjana õpik lk 32 (Lähis-Ida kriisikolded) •1948.-1949. aastal takistas NSV Liit lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini

11.klassi ajalugu

Miks puhkes külm sõda?

Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises ja prestiizivõitluses. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Vahenditeks vastastikkune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused. Teise maailmasõja võitsid NSVL, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa, kaotajateks jäid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Maailmapoliitika määravaks jõuks said NSVL ja USA. Nende suhted halvenesid pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist niivõrd, et varsti puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa

Maailm pärast II Maailmasõda

Prantsusmaa ja Suurbritannia) kokku sõjajärgsete korraldamiste küsimustes. Euroopas jagasid võitjariigid omavahel alad okupatsioontsoonideks. Eraldi jagati neljaks veel Berliin. Ülejäänud maailmas Taastati 1940.a Rumeenia piir ja Ungari andis Rumeeniale tagasi Transilvaania, osa Ungari territooriume läks ka Tsehhoslovakkiale, Soomelt sai NSVL Petsamo ja Porkkala, Itaalia andis Aadria mere saared ja osa Veneetsiast Jugoslaaviale. Trieste kuulutati vabaks territooriumiks. Teise Maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda. Prantsusmaa ja Suurbritannia asemel tõusis USA osatähtsus, kes läks majandusliku arengu poolest teisest riikidest kaugele ette. Teiseks määravaks maailmapoliitika jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma võimu Ida-Euroopas ja suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idablokis piirata nn raudse eesriidega. Raudne eesriie oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste