Pärnumaa muuseumid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Uurimistöö Pärnumaa metskonnad

1. jaanuariks 2002 vähenes metskondade arv 67-le. 1. juulist 2008 otsustas RMK üle minna funktsionaalsele juhtimisstiilile ning kaotada senisel moel tegutsenud metskonnad. Praegu on Eestis 17 metskonda: igas maakonnas üks, Pärnumaal ja Ida-Virumaal kaks. Igas metskonnas töötavad metsaülem, spetsialist ja territoriaalsed metsnikud. Vikipeedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Metskond](24.10.2011) Antud teema on Eestis vähe aktuaalne .Uurija tunneb huvi millised on Pärnumaa metskonnad ja millised on nende looduslikud tingimused, loodusväärtused, metsaressurss, raied ja metsauuendused . Teema kohta on eestikeelset kirjandust vähe ning selle tööga on soovitud anda ülevaade, eelkõige noortele tudengitele. 3 Pärnu metskond(Joonis nr. 1) ÜLDINFO Pärnumaa metskonna üldpindala on 68 203 ha ja metsamaa moodustab sellest 87%. Pärnumaa

Andmetöötlus alused

8

doc

Pärnu referaat

Sissejuhatus Eesti üks suurim maakond on Pärnu, selle pindala on 4806,68 km², sellest jääb saarte alla ligi 20 km². Eesti Vabariigi halduses olevast territooriumist hõlmab Pärnumaa 10,6%. Pärnu maakonnas on kokku 3 linna, 4 alevit, 9 alevikku ja 316 küla, 177 saart ja laidu, millest 2 on asustatud: Kihnu ­ 16,37 km2, 610 elanikku; Manija ­ 1,87 km2, 42 elanikku Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil

Geograafia

27

docx

Turismigeograafia kordamine eksamiks

kõige vanemat ehitist Eesti maastikul saab turistile näidata Tallinnast veidi välja Narva poole sõites Peterburi maantee ääres. Peatate tee ääres auto ja oletegi muinasajas ­ näete muinasaja surnuaeda ehk ringikujulisi kivikirstkalmeid. Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum ­ eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal ­ Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum

Turismigeograafia

13

doc

Kihnu

· Lähim mandripunkt, Tõstamaa poolsaare Lao maanina on Kihnust 10,2 km kaugusel. · Pärnu linnani on 41 km, Ruhnu saareni 60km ja Riiani 123 km. · Lähim asustatud ala on Tõstamaa valla Manija saar ehk Manilaid 7,5 km kaugusel. · Saarel elab 639 inimest (03.11.2004 seisuga) · Kihnu põhikoolis õpib 69 last. · Saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla. Kihnu on Pärnumaa valdadest kõige väiksem. Rahvastiku tihedus on 32 inimest 1 km2-l (vrd Pärnu maakonnas 7 in/km2, Eestis tervikuna ). 1. jaanuari 1999.a seisuga elab saarel alaliselt 527 elanikku. Ametlikult on sissekirjutatud 602 inimest. Sissekirjutuste hulk kasvab aasta-aastalt - üheks põhjuseks sõidusoodustuste tegemine laeva- ja lennutranspordis. 1999. a 1. jaanuari seisuga elas Kihnus 112 kuni 15-aastast last (sh 86 õpilast), 267 tööealist inimest ja 148 pensionäri.

Geograafia

12

docx

Erinevad matkatehnikad lõputöö

Erinevad matkatehnikad lõputöö Matka pikkus: 3 päeva Matka piirkonna kirjeldus ja põhjendus: Matka piirkonnaks on valitud Pärnumaa vesikonnad, mis on oma omadustelt üsna leebed ja sobivad väga hästi kindlale sihtgrupile kanuumatka harrastusega tutvumiseks, võimaldades sealjuures omandad korralik kanuutehnika õppimisvõimalus, anda vahetu emotsioon ja samal ajal tutvuda teistmoodi looduslike piirkondadega Eestis. Üks kahest jõest on Paadrema jõgi. See saab alguse Tõhela järvest, voolab põhja, Tiilima küla juures pöörab läände ja suubub Paatsalu küla lähedal Liivi lahe Paatsalu lahte. Pikkus 30

Turism

6

docx

Keskkonnaseisundi analüüs Koonga vald

0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 01.01.2012

Keskkonnakaitse ja säästev areng

6

doc

Pärnu madalik

Kord lastud koopasse jänes ja hagija, kes tulnud välja Peipsi järve ääres; teine kord aetud sinna hani, kell kaelas ja kes ilmunud maa peale Viljandi lähedal. Muiste nähtud igal jaaniööl põrgusuus kuradikutsikaid mängimas. Mõnede teadete järgi on koopa sügavustest leitud inimeste luid ja tuletukke, mis viitab pelgupaiga võimalusele. Andres Saali järgi olnud siin vaenlase eest peidus eestlaste vanem Vootele. Nigula looduskaitseala Nigula looduskaitseala on loodud Pärnumaa lõunaosas, Häädemeeste ja Saarde vallas asuva Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Tegelikult on Nigula kaitse-eesmärgina loetletud ka hulk kaitsealuseid liike ning elupaiku, need leiab täpsemalt juba Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirjast. Samast dokumendist võib lugeda ka Nigula looduskaitsealal kehtivast kaitsekorrast.

Geograafia

9

ppt

Sauga vald

· Vallas asub ka plastik toodete tootmis tehas. · Planeeritakse tuulegeneraatorite kasutuselevõttu.  Haridus · Vallas tegutseb üks põhikool: Sauga Põhikool Nurme külas. · Sauga alevikus asub Jänesselja Lasteaed. · Raamatukogusid on kaks: Urge külas ning Sauga alevikus.  Kultuur ja sport · Treeninguteks võimalik kasutada Sauga Vallavalitsusega ühe katuse all olevat spordisaali. · Pulli külas, mis oli teadaolevalt Eesti esimene asula, asub muuseum. · Vallas tegutseb käsitööhuviliste selts, kirjandushuviliste selts, Kilksama-Räägu külaselts ning Sauga Lions Club.  Noored · Treeninguteks võimalik kasutada Sauga Vallavalitsusega ühe katuse all olevat spordisaali. · Valla noored saavad koos käia ja huvitegevusi harrastada Urge Vabaajakeskuses ning Sauga Avatud Noortekeskuses.  Turismiobjektid · Pulli küla ­ teadaolevalt Eesti esimene asula. · Sauga magasiait - arhitektuurimälestis.

Turism

Kommentaarid (0)