Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus on see inimene kes saaks abielus ilma riiuta?

Lõik failist

  • Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist . Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti , kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma . Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast .
  • Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek.
  • Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma. Ta tahtis nuku katki teha, kuid õde Tiina seda ei lubanud. Indrek lepitas nad ära ja saatis välja mängima, Tiki jäi Indreku juurde. Hiljem saatis Indrek Tiki ka välja ja mõtles räägitule. Indrek on kõikide suust (noorte ja vanade) kuulnud sõna raha. Sel hetkel ta tundis, et tunneks ennast paremini kui poleks raha ja kannataks puuduse käes.
  • Indreku juurde tuli Vesiroos , kes rääkis et on pankrotis ja et isegi tema sõber ja naaber teda ei aita. Sõber rääkis, et oli tuhatoosiga Köögatsil paar hammast välja löönud. Indrek ei osanud selle peale midagi öelda kui, et nägi seda ette aga ei hoiatanud. Nad vaidlesid veel ja vahetasid arusaamu sellest situatsioonist. Jutu lõpuks pidasid targemaks sellest naistele mitte rääkida. Sel samal hetkel kuulsid nad Karinit ukse taga lastega rääkimas ja ta tuli tuppa .
  • Karin tuli tuppa ja hakkas kohe isaga tõrelema. Ta süüdistas mehi kõiges ja püüdis hästi kuri välja näha. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult kui Karin tema poole pöördus, siis ta vastas oma arvamust. Vesiroos tahtis Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos mainis tema ema siis ta murdus ja hakkas neid mõlemaid sõimama, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama.
  • Järgmistel päevadel polnud Karinit tükk aega kodus näha. Hommikul ta ärkas siis kohe läks kohvikusse, kus ta rääkis endast vanemate daamidega ja kirjanikega. Ta ei tohtinud sinna hilineda, siis oleks ta oma seisuse kohe kaotanud. Nad filosofeerisid igasugustest teemadest : ilust , surmatusest, meestest, kirjanikest ja nende motivatsioonidest. Kui jutud olid aetud siis tõusti ja mindi ära.
  • Karin ja tema seltskond rääkisid veel kohviku ees. Kui nad laiali läksid, siis tahtis ta paralepa juurde minna, kuid teda polnud sel tunnil. Karin sai linnas kokku vana tuttava Idaga, kes Karinile oma loomu poolest polnud kunagi meeldinud. Ida oli hambaarst linnas ja ta kutsus Karini enda juurde. Ühel päeval Karin läks, sest oli halb tuju. Idaga rääkides läks teema üpris ruttu laste ja mehe peale. Idaga juttu rääkides Karin sai aru, et ta jutt sarnaneb Indreku jutuga. Ida soovitas Karinil mehe juures töötada ja et ei tea kui õnnelik ta on, et selline mees. Kui Karin koju jõudis, siis hakkasid nad Indrekuga uuest autost rääkima, et kõigil on ja neil võiks ka olla. Indrek hakkas koostama põhjalikku eelarvet, et palju neil kuus üle jääb.
  • Aega oleks saanud lühendada kui kokku hoida. Karin läks hooga kaasa, kuid ei läinud kaua, et tüli lahti oleks. Teenijanna oli pisarais ja Karin ka, sest Karin oli teenijannat raiskajaks sõimanud. Lõppes see sellega, et teenijanna sai palka juurde ja Karin oli kuri ja süüdistas teda tema petmises.
  • Samal ajal kui Karin heitles oma hingeasjadega, tuli Indrekule külla Melesk , kes Indrekuga Mauruse koolis õppinud. Nad tuletasid meelde vanu aegu ja lõpuks palus Melesk varjualust järgmise õhtuni kuna ta oli revolutsionäär. Indrek aitas ta pööningule kuna ei tahtnud Karinile sellest midagi öelda. Ta viis pööningule väikse ahju ja soojemad riided, et külm ei hakkaks . Nad rääkisid enne magama minekut revolutsioonidest ja maailmast, siis Melesk läks magama. Indrek tundis peale pööningult alla tulemist kergemalt ja rahulolevamana ja läks järgmisel päevad isegi tööle.
  • Karin tundis, et tal pole suhtlemisoskusi ja kogemusi. Ta küsis Indreku käest nõu ja sellest tuli kohe tüli, sest Indrek laitis nad maha. Nad läksid Itami juurde, kes näitas sisekujundus ja lõpuks rääkis lapsest. Maja kirjutati Itali nimele kuna sündis poiss. Majas räägiti vene keelt, sest leiti, et laps peab varakult ühe võõrkeele selgeks õppima. Karin leidis, et mehed on imelikud.
  • Karin läks advokaadi juurde kuigi mõjuvat põhjust polnud, aga ta tahtis teda näha. Kontori juurde jõudes ta sai aru, et polnudki põhjust minna ja Paralepp hakkas ise rääkima. Nad rääkisid omavahel obligatsioonist ja Vesiroosist. Üsna pea kaldus teema Indreku ja Karini suhtesse , kus Paralepp üritas Indrekut maha teha ja pakkus välja, et koos temaga minna Köögertalide juurde. Selles Karin keeldus. Nad arutasid veel kas naise pärast võib mees tee röövliks või mõrtsukaks hakata. Paralepp ütles, et oma hinges ongi Indrek mõrtsukas ja selle peale vastas Karin, et enam ei ole. Saladuseks jäi see, kas ta kunagi oli.
  • Karin läks Köögertalide juurde, kus vastu võttis teda Köögertal ja hiljem tema kaasa, kes kallistas teda. Siis seal Paralepp suudles Köögertali kaasat ja hiljem kõik jõid ja laulsid. Karin jäi üsna purju ja siis teda õpetati, et mõelgi, et viin on nagu vesi. Köögertal istus Karini kõrvale ja hakkas komplimente tegema, hiljem jutt läks tema isale ja Karin palus, et ta teda kinni ei paneks. Paralepp viis Karini koju ja suudles teda vastu tahtmist. Esimene kord oleks kõrva peast kiskunud aga teina kord vastupanu ei osutanud, sest teadis, et see on mõttetu.
  • Indrek aimas Karini teguviisi . Karin tahtis raha ja lisas kohe juurde, et Indrekul pole nii palju raha kui tal vaja. Ta tahtis võtta teise obligatsiooni ka aga Indrek oli vastu. Nad läksid tülli, sest Indrek oli lubanud mitte sekkuda, aga laste pärast ta ei tahtnud seda. Karin läks närvi ja lubas lahutada ja oma tahtmise saamiseks kasvõi Indreku tappa. Karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek kirjutas talle tseki ja rääkis talle armastusest, rahast ja verest. Karin jättis tseki laua peale. Äia kaudu sai Karin raha ja ämm kurtis, et nad on pankrotis.
  • Indrek hakkas kõvasti kirjutama, et maha rahuneda, isegi öösiti. Tema juurde tuli Kalvi . Kalvi mainis esimesel vestlusel, et on kahju nendest meestest, kes ei tea kus naised käivad. Indrek tegi näo nagu ta ei saaks aru. Kalvi sai vihaseks, et Indrek tegi tema jutu naljaks ja lõpuks ütles, et Karinit nähti suudlemas advokaadiga, mille peale Indrek talle virutas. Kalvi otsis lepitust ja Indrek mõistis, et teise õnnetused teevad talle heameelt kuna ta enda naine surivoodil. Nad leppisid ära. Indrek tundis end halvasti nagu oleks ta naise leidnud abielu petmas.
  • Karin soovis, et oleks selline seadus, mis lubab neiupõlve nime alles hoida, nüüd ta on rahul, et polnud, sest Köögertal ja Vesiroos olid pankrotis. Karin sai raha tänu advokaadile ja oma välimusele. Karin sattis Itami juurde, kes palus, et too usuks , et nende poeg saaks kõhu haigusest terveks. Ja palus, et usuks, et jalad saavad terve Itamil, siis lubati anda terve maja koos aiaga. Karin otsustas uskuda esialgu ainult kõhu haiguse.
    Teose peategelaseks on kooliõpetaja Indrek Paas ja tema naine Karin, kes on jõuka Vesiroosi ainuke tütar. Tähtsat osa etendab nende elus ka teenija Tiina, kelle ülesandeks on hoolitseda Indreku ja Karini kahe lapse Tiki ja Miia eest. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Karini isa Vesiroos, pankrotimeister Köögertal, advokaat Paralepp, üliõpilane Rönee, proua Itam ja teose teisest osast tuttavaks saanud revolutsionäär Melesk.
    INDREK
    Oma tüübilt on Indrek vaatleja ning mõistja. Inimlik ja rahumeelne Indrek ei lase ennast kergesti provotseerida. Sellest teeb aga mõnigi vastasmängija valejärelduse, nagu oleks tema kannatlikkus piiritu. Kannatuse katkedes käitub Indrek ettearvamatult. Ja kui ränk ka ei ole tema reageering, vastaspool on selle ära teeninud , koguni möönab seda ise. Sügava jälje on Indrekusse jätnud ka revolutsioon . Kõige rohkem aga rõhub teda mälestus emast, kellele ta halastusest surmava mürgiannuse andis. Nii nagu tema isa Andres, nii on ka Indrek tõsist tööusku ja püüab seda sisendada ka oma naisele
  • Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte #1 Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte #2 Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte #3 Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte #4 Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Birgit Saks Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    doc

    Tõde ja õigus IV kõide

    olevale diivanile tagasi laskus. Kuid kõige rohkem tegi Karinile hirmu see, mis Indrekuga päeast seda juhtus. Nimelt Indrek oli tõstnud oma käe juba, et Karinit lüüa, kuid see lõdvestus ja laskus maha ja üldse Indrek istus toolile ja Indrek tundis end hävitatuna. Talle meenusid Kitty sõnad ja ta mõtles selle peale. Tema mõtte katkestas mõne aja pärast Indrek kes ütles rahulikul ja ükskõiklasel häälel, et sul on õigus, et tema kuulas Indrekut, nüüd peab Indrek teda kuulama ja Indrek jäi kuulama, kuid Karin ei saanud alguses midagi öeldud, vaid proovis kuidagi Indrekule lähemale saada. Ta tahtis Indreku sülle istuda aga Indrek vastas et seal pole tema jaoks ruumi, seejärel pakkus Karin välja, et nad istuksid mõlemad diivanile, mida nad ka tegid. Siis sai alles Karin rääkima hakata. Karin hakkas rääkima oma lugu algusest nii nagu see oli olnud, aga vahepeal katkestas

    Kirjandus
    thumbnail
    2
    docx

    "Tõde ja õigus" IV osa kokkuvõte

    TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Kokkuvõte 1920ndad Tallinn inimese võitlus iseenda ja oma eluõnnega Indrek elab koos Kariniga majanduskriisiaegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi tütar, peen seltskonnapreili, liigub seltskonnas, kuna Indrek ei viitsi mandunud inimestega jamada. Karin püüab olla iseseisev, aga tegelikult ei soovi seda. Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse. Abielu alguses olid nad väga õnnelikud, kõik algas peale poja surma. Elama jäid kaks tütart, kellest Karin ei hooli ja kes on Indrekule lihtsalt tüliks. Kõige rohkem tegeleb lastega Tiina, kes tundis Indrekut juba kooliajal, kui mees lubas temaga abielluda. Indrek ise seda enam ei mäleta.

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    doc

    Tõde ja Õigus IV

    isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV . Rahamajanduse esialgseid avaldumisi jälgib A. H. Tammsaare juba Tõe ja õiguse I osas, kapitalismi arenedes ilmnevad need järjest teravamalt, nagu nähtub epopöa viimasest köitest. Kirjanik kasvatab moraalset vastupanu kapitalismi laostavale toimele, kaitseb humanistlikke põhimõtteid, ausat, loovat tööd. Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed

    Kirjandus
    thumbnail
    14
    pptx

    A.H Tammsaare "Tõde ja õigus IV"

    A. H. Tammsaare Tõde ja õigus IV Tegelased TEGELASED PEATEGELASED  teenija Tiina (ülesandeks oli hoolitseda  kooliõpetaja Indrek Paas kahe lapse Tiki ja Miia eest) inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning  Tiki mõistja, tõsist tööusku  Miia  Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke  Vesiroos (Karini isa) tütar)  pankrotimeister Köögertal rahutu, sügav ja kirglik loomus,  advokaat Paralepp seltskondlik, egoistlik  üliõpilane Rönee  proua Ida

    Kirjandus
    thumbnail
    1
    docx

    Tõde ja Õigus

    "Tõde ja õigus" IV  Mees arvab ikka iseoma naisest seda kõige halvemat, muidu poleks ta ju õige mees.  Mees arvab esijoones iseendast kõige halvemat, kui ta on õige mees.  Pole maailmas suuremat õnne kui jagada õnne.  Suurim õnn armastus.  Ja millega võiksin end siin surma ja armastuse vastu kindlustada? Selle kahe häda vastu on olemas ainus abinõu /.../ Abielu.  Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa.  Lapsi kasvatades kasvame kõigepealt ise.  Võta sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu maa paljaks ning kõik näevad sinus, kui mitte just inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast

    Kirjandus
    thumbnail
    5
    doc

    Tõde ja Õigus I-V osa

    Ta tuleb tagasi Vargamäele ja hakkab tööd rabama. Vargamäe on tema jaoks suuresti muutunud, aga peagi harjub sellega. Räägitakse, et paremad ajad Vargamäel on möödas ning nüüd ei viitsi enam talupojad tööle täielikult pühenduda, nüüd on masinad ja poekaubad. Ka uued peremehed pole enam nii hakkajad kui vanad. Tiina tuleb linnast Indrekule külla, see ei meeldi Indrekule, Tiina lahkub. Jõesüvendamine, uued hooned rajatakse Vargamäele. Andres: ,,Inimese õigus Jumala ees on tühine ja inimesed on Jumala tööriistad." Tiina tuleb tagasi ja saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Ott ja Oskar kaklevad Tiina pärast. Ott ja Juuli sehkendavad omavahel, Tiina avastab nende suhte, suhe saab kindlaks. Juuli on rase. Eedi tungib Tiinale kallale, aga koer päästab ta. Orule otsitakse pärijat. Esimesed pakkumised Tiina poeg ja Eedi, Ott pettub, sest tahtis ise olla peremees. Ta sehkendab Elliga. Ott lastakse aga maha,

    Kirjandus
    thumbnail
    1
    doc

    A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV"

    ning loodab kildudeks abielu uuesti kokku panna. Üle tee joostes ei märka ta aga lähenevat trammi ning sureb traagiliselt. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV" Probleemid Vesirooside majanduslikud raskused. Köögertal kiskus enda n-ö kavala pankrotiga kaasa ka Karini isa firma. See tingis Karini meeleheitlikud otsused

    Kirjandus
    thumbnail
    9
    doc

    Tõde ja Õigus - Tammsaare - kokkuvõte

    tingimisi. Kohtusaalist väljudes jookseb Karin Indrekule järele, märkamata lähenevat rongi. Ta saab rongilt surmava löögi. Nüüd on Indreku kord öelda: ,,Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda." See on neljanda jao lõpplause. Teost muudavad värvikamaks ka mitmed seltskondlikud sündmused, näiteks pankrotimeister Köögertali (pidu)söömingud ja joomingud ning Itamite beebi surm. ,,Tõe ja õiguse ,, neljas köide on tulvil tõde kodanliku Eesti tegelikkusest, valitseva klassi ideoloogilisest jõuetusest, tema metsistumisest ja loomastumisest. Kõrge kunstilise meisterlikkusega on Tammsaare selle tõe lugejateni viinud. Kodanliku ühiskonna hukkamõistmise ja eitamisega ütles Tammsaare lugejaile, et ainult siis, kui elu saab vabaks klassiühiskonna kiskjalikest, stiihilistest seadustes, on võimalik tõeline, inimlik, mitte aga loomalik õnn.

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun