50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
403 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kapu
Õppematerjali autor
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e
-Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu VAHETOODANG on rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks. Sellise lähenemise eesmärk on rõhutada, et majanduse lõppeesmärk on valmistada hüviseid tarbimiseks. Vahetoodete eristamiseks lõpphüvistest kasutatakse nn lisandväärtuse meetodit. LISANDVÄÄRTUS on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, pooltoodete jne. väärtus, ehk teisisõnu tootmise algsisendite väärtus. Toodetud lõpphüviseid kasutatakse tarbimiseks, kapitali kogumahutusteks (investeeringuteks) ja
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine
ehitavad tootmishooneid jne -- ehk teisisõnu, investeerivad. Investeeringute (I) all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Laiemalt võttes peetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas. Suletud majanduses saab investeerida ainult nii palju, kui säästetakse. Seega, mida rohkem majapidamised raha säästavad ja pangas hoiavad, seda rohkem saab teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb terve majandus. Pangas raha hoidmine on oluline sellepärast, et siis saavad ka teised majandussubjektid seda kasutada. Loomulikult võib inimene ka "sukasäärde" raha koguda, aga majanduslikus mõttes ei ole siis tegemist säästmisega, sest see raha ei ole teistele majandussubjektidele kättesaadav. Raha võib paigutada ka väärtpaberitesse, osta näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiate müügist saadud tulu kasutavad ettevõtted jällegi investeeringuteks. Säästud muutuvad
EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika. Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid
makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 18.30 19.30 X-228 lektor Raissa Kokkota ruum: X-228
võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. Tarbija valik – tarbija kasutab olemasolevaid tulusid suurimat rahulolu (kasulikkust) tooval viisil. Tarbija valikut mõjutavad: 1. hinna muutused 2. tulu muutused Teema 4 Kulude liigitused – • Vaatleme siinkohal esimest kulude liigitusvõimalust: 1. OTSESED KULUD 2. KAUDSED KULUD Raamatupidajate kasum – nemad arvestavad ainult otseseid kulusid; Majandusteadlaste kasum – otsesed kulud + kaudsed kulud. • Teine kulude liigitus (sõltuvalt toodetud produkti hulgast): A. PÜSI (FIKSEERITUD) KULUD (Kp) B. MUUTUVAD TOOTMISKULUD (Km) KOGUKULU (KK) = Kp + Km • Kolmas kulude liigitus (sõltuvalt perioodist, mille jooksul kulutused tehakse): A. PIKAAJALISED KULUD B. LÜHIAJALISED KULUD Kogukulu kõver - KOGUKULU KÕVER KK = Kp + Km *Kogukulud ei hakka kunagi nullist, sest alati on olemas püsikulud, mille suurus ei olene tootmismahust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid