Mõisteid filosoofiast (0)

Filosoofia eksami kordamisküsimuste vastused

1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Anaximenes- arche piiritletud,

Filosoofia eksami vastused

Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Müütide kaudu mõistsid inimesed endid kokkukuuluvana 2.) Religioon Teoreetiline maailmavaade 1.) Filosoofia (mõtlemine mõistetes, abstraktsioon, "kreeka ime"). 2.) Teoloogia ja 3.) teadus võtsid üle filosoofias leiduvad mõtlemise vormid. (Idamaades pole selles mõttes teoreetilist mõtlemist tekkinud.) Esimeste meile teadaolevate mõtlejate töödes on veel palju müüdilist. Ka ei saanud filosoofiast kunagi valdavat maailmamõistmise vormi -- valdas tragöödia (müsteeriumi teisenemine). Kui nüüd üritada seletada filosoofia tekkimist, siis üks põhjus võibki olla jumaliku kohalolu kadumine, müüdi kadumine. Filosoofia teke langeb kokku suurte ühiskondlike muutustega (demokraatlike linnriikide tekkimine). Müütide seletusjõud vähenes. Kindlasti aitas jumalate põlvnemise klassifitseerimine kaasa esimese filosoofia probleemi tekkimisele. Oli näha et

Filosoofia küsimused

Esimene tuntud jumalatõestus Cantesbury Anselmi ontoloogiline jumalatõestus. 1 Üks järgnevatest väidetest keskaja filosoofia kohta on väär, milline? a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks filosoofiliseks probleemiks oli kurjuse olemasolu probleem c) Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsikateooriaid maailma aluste ja loomiste kohta d) Keskaja filosoofiast võib leida filosoofilisi Jumalatõestusi Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmetest? Vastus: Empirism Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse (seda pooldas nt. Spinoza) Vastus: Panteism Determinism juhuslikkust ja vaba tahet ei ole.

Filosoofia

1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- filosoofiline

Kaugõppe kordamisküsimuste vastused

Ka eriteadused kandsid esialgu seda paatost (nn. Laplace'i deemon), nüüdseks on nad relativeerunud. Teine oluline aspekt: maailmavaate kujunemisel oluline koht keskkonnal, kultuuril, maailmavaade on inimesi ühendav. Samas inimesele iseloomulik, et ta ei lahustu maailmas, on alati teadlik, et see on tema ise, kes maailma suhtub. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe. 2 3. Teada metafüüsika põhiküsimuse sisu. Tunda sellega seotud olulisi mõisteid ja eristusi: idealism-materialism, subjektiivne ja objektiivne idealism, monism-dualism, sokraatiline hoiak põhiküsimuse suhtes, skeptitsism (selle konstruktiivne ja radikaalne vorm). Solipsismi mõiste. Mis(ja miks) on olev tervenisti. Miks on ülepea miski olemas ja mid moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused. Metafüüsika tegeleb oma põhiküsimuse üldisuse tõttu aprioorsete tõestustega, mitte mepiirilistega. Metafüüsika põhiküsimus on konstant

LÄÄNE FILOSOOFIA

millele vastandub vaimne maailm mõtlemise atribuutidega. Materiaalne maailm = loodus. Vaimne maailm = jumal. Jumal on res extensa = ulatuv asi. Asi = geomeetria. Seega jumal = geomeetriline ulatuvus. Inimest juhivad affektid = alateadvuslikud aktiivsed tunded. Mingit affekti saab välja suruda ainult sellele vastandliku affektiga, näiteks armastust vihkamisega. Eristas mõisteid natura naturata (loodud loodus) ja natura naturans (loov loodus). DAVID HUME (17111776) Empirist ja skeptik. Seniajani lähtuti kogemustest ja mõistusest, ülistati mõistust. Hume väitis, et ,,Ma ei ole muud kui üks pundar aistinguid". Põhjuslikkuse probleemis märkas ta, et inimesed on harjunud kahe sündmuse järgnevust pidama põhjuse ja tagajärje seoseks. Hume aga mõistis, et paljas sündmuste järgnevus ei anna alust väita, et kahe sündmuse vahel on põhjuse ja tagajärje seos

Klassikaline saksa filosoofia

ehk ümberkujundamisele. Küsimus – mida on andnud Hume tulevase metafüüsika suhtes ehk reformi suhtes? Raamatu vältel on Kant’i ja Hume’i dialoog. Eessõnas tuleb välja võtta see, mis viisil Hume küsimuse esitab. Hume’i roll küsimusepüstitatuses. Hume’i seos: püstitas probleemi, põhjuslikkuse probleemi. Põhjuslikkusest on hiljem juttu. Põhjuslikkuse seos metafüüsikaga? Põhjuslikkus on traditsioonilise metafüüsika mõiste. Mis on kindel metafüüsiline viis, kuidas mõisteid rakendada? A priori – kogemusest sõltumatu. Traditsioonilise metafüüsika kindel viis. Mõisteid luuakse a priorori kaudu, mõisted ei toetu kogemusele. Mõistus on suuteline looma kogemusest sõltumatuid mõisteid. Üks selline mõiste loomine on põhjuslikkus. Põhjuslikkusel on kolm dimensioon: ontoloogiline, kontseptuaalne- tegemist mõistetega, nt põhjuslikkuse mõiste, psühholoogiline. Mis tähendab, et A on B põhjuseks

Sissejuhatus filosoofiasse

FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõi