5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nel
Õppematerjali autor
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga
See tegu kustutas turunaise jaoks aga igasuguse võimaluse, et ostjas midagi positiivset näha. Koheselt seostas ta absoluutselt iga omaduse negatiivsega ning maalis ostjast absurdselt halva pildi. Otsustus sisaldab subjekti ja predikaati. Kujutluste ühendamine teadvuses on otsustus. Otsustused jagunevad analüütilisteks ja sünteetilisteks ning aproorseteks (kogemustest sõltumatuteks) ja aposterioorseteks (kogemustel põhinevateks). 1. Kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. Miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. Mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned(lisage oma arusaam selle kohta mis on idee). 1. Filosoof on inimene, kes pühendab oma elu tõelisuse püüdmiseks. Ta tahab saada sama targaks kui jumal(jumal juba on tark), ta püüdleb tarkuse poole ning ta teadvustab
otsustusi. Platon Filosoof erineb Jumalatest/tarkadest selle poolest, et Jumalad on juba targad ning nad ei pea enam selle poole püüdlema. Filosoofidel aga see omadus täies mahus puudub ning seega nad püüdlevad selle poole. Filosoof erineb lihtinimesest/võhikust aga selle poolest, et ta püüdleb tarkuse poole, võhik aga isegi ei püüdle, sest ta arvab, et teab elust juba kõike , kuigi tegelikult ei tea. Mina mõistan seda nii, et filosoof on alati keegi, kes on jumala ja lihtinimese vahepeal. Seda seetõttu kuna jumalad on juba targad ja nad ei püüdle enam tarkuse poole. Lihtinimese arvates on ta juba piisavalt tark ja ei ole vaja rohkem õppida. Filosoof on ainus, kes leiab et pole veel piisavalt tark ja on veel arenemis ruumi. Filosoofid on parimad polise valitsejad, sest neil on olemas piisavad teadmised polise juhtimiseks. Ilma teadmisteta ei saaks polist hästi juhtida. Veel ei huvita filosoofe maine vara.
mis variant sobib neile rohkem, mis on loogilisem nende arvamuse järgi. Mina saan aru nii, et Hegel tahtis sellega näidata, et kõik inimesed mõtlevad abstraktselt, isegi kui nad seda ei tunnista. Abstraktsest mõtlemisest ei ole pääsu. Otsustus on kujutluste ühendamine teadvuses. See on mõte, milles midagi väidetakse millegi kohta. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta väidetakse, predikaat aga see, mida väidetakse. 3. Filosoof Platoni tõlgendusel on tarkuse aramastaja, kes ei püüa targaks saada ja kunagi ei saa. Jumalad filosoofide võrreldes ei saa targaks, kuna nad on juba targad, tarkus on nende sees. Tavalised inimesed aga ei ole targad, isegi kui nad nii arvavad, nad peavad tarkuseks neid teadmisi mis nad omavad. Sellega filosoofid on midagi keskmist tavaliste inimeste ja jumalate vahel. Filosoofides ühinevad tarkuse armastus ja armastusega tarkus. Nende jaoks
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütiline otsustus võim
spetsialiseerumine. Alguses teooria ülesehitamisel sõnastatakse nii-öelda iseenesest mõistetav tõde ning seejärel saab tuletada loogiliselt kõik muu. Samamoodi toimibki hulknurga pindala ülesande lahendamine – kõigepealt ei ürita kohe asja kallale rutata ja kogu pindala mingil väga raskel viisil arvutada, vaid mõtlen, kuidas oleks parim teha ning lammutan hulknurga väiksemateks juppideks, mille pindalasid on lihtne Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 arvutada. Sealjuures siis lahendan kõigepealt kergemad ja lähen edasi raskemate juurde. Lõpuks panen endale kirja kõik eelnevalt arvutatud pindalad, vaatan, et midagi vahele ei jäänud ja lõpuks saan kõik kokku liites kätte kogu hulknurga pindala. 3) Descartes’i sõnul saab kahelda kõigis arvamustes, kuna meeled, läbi mille me maailma tunnetame ja tajume ning saadud infoga oma arvamusi kujundame, võivad olla petlikud ning
Või teine näide – kui öelda, et õhk on elastne, siis on see samuti tajuotsustus. Üldkehtivaks muutub see alles siis, kui kõik tunnevad õhu elastsust. Selleks on vaja määratleda õhu mõiste, mis on olemuselt hüpoteetiline ja mida peavad kõik ühtemoodi tunnetama. 4) Bacon kirjeldab oma õige induktsiooni meetodit tabelite kujul. Kolmes tabelis sisalduvad asjade lihtomadused ja nende vormide seosed. Tabelite ülesanne on tunnetada, miks on asjade Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 lihtomadused just sellised nagu nad on – tunnetada asjade lihtomaduste ja nende vormi vahelist seost. Bacon mõistab vormi all asja olemust, selle asja omaduste seesmist loomust ning kirjutab, et üks ja sama on ainult valguse vorm ja soojuse seadus/valguse seadus. Esimene, olemuse ja kohaloleva tabel käsitleb juhtumeid millel uuritav omadus on olemas,
Tema kõige olulisema teose nimeks saigi seetõttu "Uus organon" (ilmus 1620. aastal). 2. F R ANCIS B ACON Teaduste (teadmiste ) kurb üldseis Francis Bacon (15611626) oli inglise filosoof, keda sageli on peetud üheks uusaja filosoofia teerajajaks. Tema panuse üle teaduses ja Filosoofia, mis Baconi arusaama järgi näib hõlmavat peaaegu kõiki filosoofias on siiski põhjust olnud vaielda ning 20. sajandil on teda inimteadmisi, peab andma praktilisi tulemusi; filosoofia tõesuse üle hakatud vähem hindama kui varem. Juhitakse tähelepanu järgmistele asjaoludele1:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid