Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti biotoobid ja nende elustik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Eesti biotoobid ja nende elustik #1 Eesti biotoobid ja nende elustik #2 Eesti biotoobid ja nende elustik #3 Eesti biotoobid ja nende elustik #4 Eesti biotoobid ja nende elustik #5 Eesti biotoobid ja nende elustik #6
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tiku23 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Pärnu madalik

suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 1­1,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 5­6 tuhat aastat tagasi. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke, rahvakeeli mülkaid. Kuresoo raba Kuresoo on Eesti suurim kuivendusest peaaegu mõjutamata raba liitlaam, mis asub Pärnu madaliku idaosas, veelahkmeala laugjal nõlval. Soo arenes liiva, saviliiva ja savise pinnase soostumisel kolletena. Kuresoo arengut on oluliselt mõjutanud teda piiravad tugeva uleujutusega jõed: Navesti, Halliste ja Lemmijõgi. Raba on keeruka vetevõrguga laam, mis koosneb 10 enamasti lagedast osalaamast. Need on Lääne-Eesti soodele iseloomuliku lameda

Geograafia
thumbnail
10
doc

Tori valla asutuse arengu kirjeldus

Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Eesti asutuse kujunemine Tori valla asutuse arengu kirjeldus Tartu 2008 Sisukord: 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes...............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend................................

Eesti asustuse kujunemine
thumbnail
3
doc

Tori vald

kirik. Tori vallas on tähtsal kohal turism- vald asub Pärnu jõe ääres ja on väga ilus koht looduse poolest, seal on ka palju kohti mida külastada: Tori põrgu,muuseum ja rahvamaja, kanuumatkakeskus ning mitmed turismi- ja puhketalud. Tori kõige tuntum turismiobjekt on loomulikult Tori hobusekasvandus. Tori hobusekasvandus- Tori Hobusekasvandus asutati Liivimaa aadli ettepanekul 1856. aastal, eesmärgiga päästa kohalik eesti hobune hävimisohust. Hobusekasvandus rajati Torisse, 26 km kaugusele Pärnu linnast. Tori Hobusekasvandus komplekteeriti 47 eesti tõugu märaga ja 7 noore täkuga. Lisaks osteti Soomest 10 soome tõugu mära ja 3 täkku. Sõidu- ja luksushobustena osteti veel Saksamaalt 3 araabia täkku ning lisaks neile ka 2 traavlitäkku. Eesti hobuse parandamine ei andnud soovitud tulemusi hetkeni, kui Tori

Kultuurilugu
thumbnail
6
docx

Keskkonnaseisundi analüüs Koonga vald

Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 01.01.2012.a seisuga oli vallas 1215 elanikku. Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist, milles elanike arv on 0. Pea 50 % valla elanikest elab kolmes külas (Koonga, Lõpe ja Oidrema). Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Koonga valla rahvastiku arv järgib Eesti üldist vähenemistrendi, mis on peamiselt tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja väljarändest. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad tööealised 60,35 %, tööeast nooremad 17,15 % ja pensioniealised 22,51 %. 3. (Loodus)ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine 30.11.2010.a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1836 katastriüksust pindalaga 37731,5 ha, mis moodustab 86 % Koonga valla üldpindalast. Valla pind on üldiselt väga madal, enamas

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
8
doc

Pärnumaa Porfoolio

...........................lk7 Tori Põrgu..........................................................................................................................................lk8 Valgerand...........................................................................................................................................lk8 Vana- Pärnu linnuvaatlustorn............................................................................................................lk8 PÄRNUMAA Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Pärnut külastab aastas umbes 500 000 inimest, kellest kolmandik on eestlased ja kaks kolmandikku välismaalased. Kui siseturiste meelitavad suvepealinna meri, rand ja kultuuriprogrammid, siis

Maaturism
thumbnail
24
doc

Sauga jõest Pärnu linna vaheni

Viirsavi pealispind asub absoluutkõrgusel -1...-2 m, jõe säng on kujunenud viirsavisse. Savikompleksi all asub tihe moreeni või liiva kiht. Sauga jõe kallastel on vahetult mulla-, turba- või mereliivade kihi all kuni kümne meetri paksune jääjärvelise tekkega viirsavi. Nii nagu viirsavi, on ka tema all karbonaatkivimitest aluspõhja peal olev veega küllastunud savi-liiv moreen, pärit viimase jääaja lõpust. Just viirsavid ja teised savi- ning aleuriidipinnased on nende väikese nihketugevuse tõttu Eesti oludes eriti lihkeohtlikud. Olulist rolli mängib ka põhjaveetaseme kõrgus ning kiire veetaseme langus jões. Viimane tõsisem maalihe toimus 2005. aasta detsembris, kui Sauga jõe ääres Nurme silla lähedal varises kallas 125 m ulatuses. Lähim maja asub varisenud alast mõneteist meetri kaugusel. Maalihet võivad põhjustada, nii hoonete ehitamisest tingitud lisaraskus nõlvale kui ka

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun