Toitumisalane teave peab andma infot selle kohta mida toit sisaldab ja kui palju sisaldab. Teave ei tohi tarbijat eksitada. Teave võib sisaldada eraldi andmeid süsivesikute liikide suhkrud, tärklis, kiudained, polüoolid ning rasvade liikide küllastunud, monoküllastumata, polüküllastumata rasvhapped, kolesterool kohta. Toitainete vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, kiudained, naatrium, sisaldus tuuakse grammides, vitamiinide ja mineraalainete peale naatriumi ning kolesterooli sisaldus milligrammides või mikrogrammides 100 g toote kohta. Võib olla toodud ka ühe pakendi või portsjoni kohta. Mineraalvees leiduvate mineraalainete sisaldus on toodud ühe liitri mineraalvee kohta. Teave vitamiinide ja mineraalainete kohta võib olla väljendatud protsentides toitumissoovitustes toodud täiskasvanud inimese päevasest kogusest. Toitumisalane väide esitatakse märgistusel 1) toode sisaldab... 2) toode sisaldab vähendatud määral..
Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,iidsete veekogude põhjas Soola toodetakse: Kaevandustes Looduslikku vett külmutades ja aurutades Soola koostis Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid Naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb soola puhtusastmest Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori Soolade liigitamine Tootmisviisi järgi jagunevad soolad: Meresool Jämesool Peensool ehk keedusool Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool) Meresool Saadakse peamiselt merevee aurutamisel päikeseenergia toimel Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse Kuna tooraine ja energiaallikas (merevesi ja päikeseenergia) on väga odavad, siis on meresoola tootmiskulud suhteliselt madalad
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Fosforit leidub igas rakus. Ta osaleb hammaste ja luude ülesehituses, energia vabastamises toidust, geneetilise materjali ülesehitamises, rakumembraanide ja ensüümide moodustamises. Organismi Ca-P tasakaal peab olema 2:1. Fosfori- vaegust esineb ülimalt harva. Naatrium asub valdavalt rakkude väliselt: vereplasmas, rakkudevahelises vedeli- kus, lümfis. Seal on Na+ umbes 820 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi on aga rakus 3050 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. Naatriumi ja kaaliumi koos- töö on hädavajalik, sest nende erinev jaotumine raku sise- ja väliskeskkonna vahel tagab: a) rakkude normaalse membraanipotentsiaali; b) osmootse rõhu säilimise; c) organismi normaalse veevahetuse; d) membraantranspordi ja imendumise; e) mitmete ensüümide aktivatsiooni. Kaaliumivajadust peab silmas pidama väga erinevate haiguste vältimisel ja ka ravil. Kaalium imendub kiiresti peensoolest. Tema imendumist, aga ka omastamist rakkude poolt soodustab vitamiin B6
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU.................................................
Kõik kommentaarid