TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200
TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine sisu lühikirjeldus eesti keeles (ÕIS-ist) Sissejuhatus ja ülevaade energia kasutuse, muundamise innovaatiliste, arenduslike, uurimuslike suundadega seotud probleemistikku. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Soojusülekanne juhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. Faasimuundumissoojus. Soojusülekande seadmed, soojusvahetid. Soojusisolaatorid. Pumbad ja kompressormasinad, teooria alused, konstruktsioon ja karakteristikud. Ventileerimine ja kütmine hoonetes.
Gaasipõletid. · Põhilisteks võteteks gaasikütuse ja põlemisõhu kiiremaks ja ühtlasemaks segunemiseks on : Gaaskütuse ja põlemisõhu suunamine põletisse järsult erinevate kiirustega. Gaaskütuse ja põlemisõhu suunamine teineteisega nurga all Gaaskütuse ja põlemisõhu keeristamine Gaaskütuse ja õhu peenendamine paljudeks jugadeks Gaaskütuse ja õhu kunstlik turbuliseerimine · Gaasipõleteid liigitatakse ka selle järgi, millise energia arvel toimub põlemisõhu põletisse ja koldesse suunamine. Injektioonipõleti ja sundsegunemispõleti. Injektsioonipõletites suunatakse põlemisõhk põletisse gaasijoa kineetilise energia arvel, kusjuures gaas ja õhk segunevad põleti sees. Sundsegunemispõletites suunatakse põlemisõhk põletisse või koldekambrisse ja segatakse gaasiga õhuventilaatori abil. 28. Tahkekütuse põletustehnoloogiad. Põletid.
Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Kõige lihtsam viis päikeseenergia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. Kõige levinum soojakogur on kasvuhoone ja klaasiga kaetud verandad, on olemas ka soojust neelavad põrandamaterjalid (passiivne energiakogumine). Päikesekollektoriga saab rahuldada umbes poole tarbevee soojendamiseks mõeldud energiavajadusest ja suvel terve energiavajaduse
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks.
Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad Levinumad taastuvad eneriaallikad on voolav vesi, tuul, looded, päikeseenergia ja geotermiline energia. Levinumad taastumatud on fossiilsed kütused (nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas) Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm Millised on nafta eelised teiste fossiilisete kütuste ees milliseid probleeme maailmas tekitab nafta
Ta on päriolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Biokütus energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel või tahkekütus. Keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Nt: hagu, puud, hein, sõnnik Tuumaenegia elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Hüdroenergia ehk vee-energia mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks nt vesiveskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Päikeseenergia energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikuks valgustamiseks. Bioenergia biomassist toodetud energia soojus, elekter, biokütus
Kõik kommentaarid