2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Nende rakendusteadused viivad meie igapäevaelu puudutavate muutusteni. Humanitaarteadused nagu näiteks ajalugu, lingvistika või filosoofia põhjustavad mõningates teistes teadlastes teatud umbusku, kuivõrd humanitaarteaduste uurimismeetod sisaldab vähe mõõtmisi ning katselist protsesside kordamist. Kas asjad, mida on raske mõõta ning mida ei saa katseliselt korrata, on üldse olemas? Alates tööstusliku pöörde perioodist on tehniline progress olnud väga ulatuslik, muutes nähtavat maailma meie ümber tundmatuseni. Sellele annab jätkuvat ning ehk isegi kasvavat hoogu reaalteaduste pidev edasine areng. On ilmselge, et teadus on palju andnud, olles otsekui Prometheuse toodud tuli inimestele. Vaatamata üksikutele üleskutsetele loodusesse naasta tundub, et inimeste enamus soovib järjest mugavamat ning seega paratamatult tehniliselt järjest keerukamat elu. Ilmselgelt ei soovi keegi kahtluse alla seada tehnilise progressi poolt loodud hüvesid. Hüved on otseselt loonud, nagu
(meeldejäävuse faktor) jäävad tegurid. Elulised asjaolud nurjavad paljud head kavatsused. Nõustajad peavad arvesse võtma kliendi maailmas toimuvat ning sisenema tema maailma viisil, mis toetab ja Muutusele aitab kaasa see, kui inimesel on juurdepääs kasulikule teabele ning kui ta kutsub esile muutusi. Sedalaadi praktiline tegevus on nõustamisel sageli minimaalselt osaleb tegevuses, mis on kaasahaarav ja talle isiklikult tähendusrikas. Kättesaadava teabe esindatud
........................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76 Mõned probleemid, mis on seotud vastsündinutega.............................................79 VÄIKELAPS 03 AASTANE....................................................................81 Väikelapse arenguülesanded....................................................................................81 Maailma suhtumise sünd..........................................................................................83 Vastsündinu info saamine.....................................................................................83 Vastsündinu reageeringud.....................................................................................86 Kasvamine................................................................................................................88 Toitmine................
kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A. Hitler on esitanud oma seisukohad ja mõtted väga sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud sõnavahuta, mis on nii omane marksistidele ja mis püüab varjata nende äärmist inimvihkajalikkust. Seni on lugeja saanud tutvuda hinnangutega raamatu "MEIN KAMPF" kohta, mis on esitatud vaid võitjate seisukohalt lähtudes. Nüüd võib iga eesti lugeja ise veenduda, milles seisneb natsionaalsotsialismi kui ideo-loogia olemus ja võrrelda seda objektiivselt leninismi-marksismiga. Tõlge venekeelsest väljaandest: « », , «», 2002 Peeter Kask, tõlkija Peatükid I, II, III, IV, V ja VI 2 Eessõna 1.aprillil 1924. a. suleti mind vastavalt Müncheni kohtu otsusele Landsbergi kindlusse
teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. 27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev, teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda. Nii peab sellest päevast kujunema kõigi lähiajaloos toimunud genotsiidide ja inimsusevastaste kuritegude, s
igapäevastest muredest ja kirgedest. Russell kirjutas: Ma ei räägi sellest, et filosoof peaks olema ilma tunnete ja emotsioonideta. Inimene ilma emotsioonideta (kui selline üldse on olemas) ei tee midagi ja ei saavuta midagi. Kuid kellelgi pole lootust saada 2 heaks filosoofiks, kuni tal ei ilmne mõned mitte just eriti levinud tunded. Tal peab olema tugev soov maailma mõista niivõrd kuivõrd see võimalik on. Selle nimel peab tahtma saada jagu eelarvamustest ja maailmavaate piiratusest, mis takistavad arusaamist. Ta peab õppima mõtlema ja tundma mitte teatud grupi liikmena, vaid lihtsalt inimesena. Kui ta suudaks, vabaneks ta ka neist piirangutest, mille seab inimloomus. Kui ta suudaks tajuda maailma nagu marslane või siiriuslane, nagu liblikas, kes elab vaid päeva või nagu olend, kes elab millioneid
selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõepärastena nagu härra Anquetili ajaloos ära tunda Louis XIII, Austria keisrikojast pärineva kuninganna Anna, Richelieu, Mazarini ja suurema osa tolleaegsete õukondlaste kujud. Nagu teame, ei avalda see, mis kütkestab poeedi tujukat mõttelendu, sageli mingit mõju laiadele lugejate hulkadele. Ja nii juhtuski, et kuigi meie, nagu kahtlemata [teisedki inimesed, imetlesime eespool mainitud üksikasju, huvitas meid siiski kõige rohkem
Kõik kommentaarid