maailma ida ja lääne sümbioosi-Hellenismi alusel,tekitas unikaalset ja omanäolist kultuuri, millel oli potentsiaal leppitada mõlemad osapooled. Just see riik sai tagada antiikpäranduse edasiandmist uuele sündivale maailmale ning tagada stabiilsus Balkani polüetnilises ja polüreligiooses regioonis. Kuid miks siis hävis see suurriik, omades samas nii tohutut ekonoomilist ja poliitilist potentsiaali? Miks ei suutnud Bütsants anda üle Antiikpäranduse? Ning millised tagajärjed olid ja on sellel geopoliitlisel katastroofil? Rooma Minevik Vastuseid eelpüstitatdud küsimustele peab otsima Bütsantsi Impeeriumi Rooma minevikus, millal formeerus Hilis Rooma keisririigile omane haldusjaotus, armee, võimu ja religiooni süsteem, mis omakorda oli Bütsantsis kasutusel kuni Thema ajastuni ning ka palju hiljem tunduvalt mõjutas Romeade riiki. Täpsemalt tasub võtta lähima vaatluse alla III-IV saj p.Kr.
...........................11 Kokkuvõte..........................................................................................................................................12 Kasutatud allikad................................................................................................................................13 Sissejuhatus Valisin selle teema, sest Bütsantsi kultuur pakkus mulle huvi ja ma soovisin selle teema kohta veel teada saada. Bütsants asub geograafiliselt ja majanduslikult heas kohas ja juba siis kui olin selle kohta vähe lugenud, tekkis huvi. Kultuur on aga väga lai mõiste, see sisaldab palju erinevaid valdkondi ja seetõttu ei ole uurimine ja lugemine üksluine. Saan valida nende teemade vahel, mis mind kõige rohkem paeluvad ja mis on kõige tähtsamad osad kultuurist. Soovin uurimise ja lugemise käigus teada saada seda, kuidas erinevad inimesed elavad, riietuvad ja tähistavad tähtpäevi
Bütsants Bütsants Ülevaade ajaloost · Lääne-Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks.
ka Väike-Aasiasse. 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla, selle elanikkond hakkas pöörduma islami usku ja võtma omaks türgi keelt. Bütsantsi keisrid palusid türklaste vastu abi Lääne- Euroopast. Kuid kasu asemel tõid ristisõjad Bütsantsile hoopis kahju. 1204. Aastal vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. Järgmised aastakümned oli Bütsants lääne feodaalide ehk frankide, võimu all. XIV sajandil tugevnes Väike-Aasias Türgi riik Osmani dünastia võimu all. Peagi laiendasid Osmanid oma võimu ka Balkani poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest ümber. 1453. Aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. 2. Riigi korraldus Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli
silmakirjalikkus, sagedased paleepöörded. Kultuur: *oli vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja vahel. *õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri, kreeka keele vastu *bütsants süstematiseeris ja arendas edasi rooma õigust *raamatute ümberkirjutamine õigeusu munkade poolt *kõnekunsti kõrge tase *kirjaosakus oli ülemkihi seal levinud *425 asustati Konstantinoopolisse esimene ülikool *geograafias tunti hästi idamaid *kultuuriliselt mahajäänumasse Lääne-Euroopasse suhtes bütsants üleoleku ja vaenuga *suur mõju slaavi maadele vaenlased: * bulgaaria 7-11saj *araablased 7-11saj *viikingid 9-10saj *türklased 11.saj. *konfliktid lääne-rooma kirikuga (neist suurimad 1054 suur kirikulõhe ja 1024 kons. rüüstamine ristisõdijate poolt) *osmanid alates 13saj kuni konst lõpliku langemiseni *sõjaväes oli feodaliseerimise protsess *11saj vallutasid türklased väike-aasia ja asusid sinna elama. Bütsantsile jäi ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar
15. Btsants. Riik ja hiskond. levaade ajaloost: Lne-Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste vimu alla ja seal tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle
Byzantioni. Siinsed viljakad maa, meeldivalt mahe kliima ja koht ise olid soodsad linna tekkimiseks. Oli samuti hea tuulte ja tormide varjatud sadamapaik ja tänu soodsale paiknemisele tähtsatel kaubateedel kujunes Bütsantsi pealinn keskaegse kaubanduse tähtsaks keskuseks, millega suutis võistelda vaid Bagdad. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne- Euroopa vahel. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Riigi ametlik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati rääkida ka kohalikke keeli. Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas. 5.saj asutati Konstantinoopolisse esimene ülikool. Avaliku elu peamiseks keskuseks oli
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Kõik kommentaarid