1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv
o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses olid maalt väljasaatmise või vahis
John Milton türannid olevat saatanast, trükivabadus on inimõigus, valitseja vastutab alamate eest, kaitses vabariiki. Teosed ,,Kaotatud paradiis" ja ,,Tagasivõidetud paradiis" Thomas Hobbes pooldas absolutismi, rahu ja julgeolek põhivajadused, eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu, inimest on vaja valitseda. Teos ,,Leviathan" John Locke kõrgeim võim parlamendile, kaitseb omandit, üks liberalismi rajajaid Ptk. 5: Valgustusajastu algus, valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes. Valgustus jäi peamiselt 18. sajandisse. Peamine hinnangute kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus. Esiplaanil inimene vajaduste ja kirgedega. Prantsusmaal esines ka võitlust kirikuga Rene Descartes teadmiste ainus allikas on mõistus, tuleb kahelda kõiges. Cogito, ergo sum. Peateos ,,Arutlus meetodist".
Vallutati juurde uusi territooriumeid kaasanis ja läänemere ääres. Peale Ivan poja Fjodori surma algas segaduste aeg. Troonile tõusis Boriss Godunov 1598, kes oli Fjodori naise vend. 1612 tõusis rahvas üles poolakate vastu. Loodi venelaste maakaitsevägi, keda juhtisid Minin ja Pozarski. 1613 tuli kokku maakogu, kes valis uueks tsaariks Mihhail Romanovi, algas Romanovite dünastia valitsemisaeg, mis kestis kuni 1917 aastani. See sündmus tähistab venemaal uusaja algust. Tema valitsusaja algul oli Venemaa kehvas seisus. Sõditi rootslaste ja poolakatega. 1617 sõlmiti rootslastega stolbova rahu, rootslased loovutasid novgorodi, venelased ingerimaa. Poolale loovutati smolenski piirkond. Mihhaili ajal tugevnes keskvõim. Võim toetus prikaasidele. Need olid nii territoriaalsed kui ka muud. Ametkonna brigaade kutsuti djakkideks. Põhiline seisuslik organ oli maakogu. 1649 võeti vastu maakogu
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolman
Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg on kapitalismiajastu.16.saj. algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele tähendasid aga palju kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses.Uusajal kaubadussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Põllumajanduses kujunesid uusaja alguseks välja väga suured erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Paljudes lääneriikides oli pärisorjus jäänud keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis inglise revol. Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj. kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine. Uus vaimumaailm
Kõik kommentaarid