mandrilise laama alla, mis tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna- Ameerika läänerannikul, kus ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla. 3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-manner konvergentsi korral põrkuvad kaks mandrilist laama, kusjuures maakoor selles piirkonnas pakseneb ja tekivad kurdmäestikud, näiteks Himaalaja mäestik India ja Euraasia mandriliste laamade põrkevööndis. Maavärinate kolded on erineva sügavusega. 4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide. Manner-manner divergentsi korral toimub kahe laama lahknemine mandril. Tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne riftiorg Ida-Aafrikas
Kustunud vulkaan- arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud Term- pideva joana voolavaid kuumaveeallikaid Geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad Mudavulkaanid ehk salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on kraater Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurse tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine Mineraal- looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö( koosneb ühest mineraalist) Tekkeviisijärgi jaotatakse kivimid? *Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim *Moondekivim- kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim( marmor) *Settekivim- murenemissaaduste ja ladestumise ja kivistumise teel tekkinud Mineraalidel on korrapärane struktuur Kristall- korrapärane, tahke homogeenne Kivimite struktuur- kivimit möödutavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum
Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika lähedal on kuumad. Polaaraladel on külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. 3. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. 4. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front. Külmad õhumassid liiguvad soojade õhumasside alla, kuna külm õhumass on raskem soojast. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru
Keskkond: mullastik vaene, niiske, vähe huumust, palju turbarabasi, taimkate koordunud maapinna lähedale, elustik kohastunud külma ja tuulise kliimaga, inimasustus hõre, kalandus Liustikukliima: 60-95NS õhutemperatuur on väga madal, ka suvel mitte üle 0C, polaaröö ja päev, jääväljad, elustik peaaegu puudub -.rohkem rannikul,seotud merega Kõrgmäestikus jahe ja niiske ning väga muutlik ilm. 44. Maa ehitus Ülesehitus: Maakoor ülemine vahevöö(litosföör-tahke osa ja astenosfäär- poolvedel kiht) alumine vahevöö tuum(vedel ja tahke tuum) 45. Maakoor ja selle ehitus Maakoord on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja mereliseks. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja keskmine paksus on 40km,põhiline koostis osa on graniit. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest 46
Kivimainese püüd saavutada tasakaalulist seisundit väljendub kivimite liikumises. Nt mägede all on nn. mägede juured, mis tasakaalustavad kõrgemale ulatuva osa survet üleslükkejõuga tihedamas aluspinnases. Teine variant(vähem esinev) on mägede koosnemine suhteliselt vähemtihedast ainest, mis on rohkem üles lükatud. Glatsioisostaasia liustiku poolt alla surutud maapind kerkib liustiku sulamisel uuesti üles tagasi. Esineb ka eestis ja läänemere aladel. Litosfäär maakoor + vahevöö osa, mis jääb astenosfääri peale. Mesosfäär süvavahevöö Astenosfäär seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond vahevöös (plastiline osa, vt üles) Ookeanilise e basaltse maakoore paksus 3-10km kuni 15km keskahelike all Kontinentaalse e graniitse maakoore paksus 25-80km 2 400-650km üleminekuvöönd, mineraalse aine tihenemine
Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik, Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)- Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik. Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. Nii algab ookeaninõo laienemine. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215cm a. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul.
Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldumine (reflection)-Neeldumine (abso
Kõik kommentaarid