50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ABC DEF
Õppematerjali autor
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega
Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru saada. · Heaolu inimlik kontakt toob osapooltele nii füüsilise kui ka vaimse heaolu. · Arvamuse mõjutamine kuna teise inimese arusaamine ei pruugi tähendada tema arvamusega nõustumist, siis võib see inimene proovida teist poolt oma arvamuse õigsuses veenda. Veenmine toimub aga ainult inimkommunikatsiooni abil. · Paranenud suhted inimkommunikatsiooni abil on võimalik luua positiivne kliima, usaldus
suunatakse see alateadvusse (Hakkmann 2010). Alateadvus salvestab kogu sisse tuleva info ja võtab selle kasutusele. Omandatud info abil tekitab alateadvus emotsioone ja mõtteid. Alateadvuses paiknevad inimese mälestused, harjumused ja käitumismudelid. Kõik reaktsioonid põhinevad informatsioonil, mis on säilitatud alateadvuses. Alateadvus juhib ka organismi mittetahtelisi funktsioone nagu vereringe, südametöö või hingamine. Hüpnoosi peetakse edukaks just seetõttu, et hüpnoosi ajal suheldakse otse alateadvusega (Streeter 2006: 40). 1.2. Hüpnoosi definitsioon Hüpnoosile pole siiamaani suudetud leida ühtset definitsiooni. Hoolimata uutest uurimisvahenditest ei ole hüpnoosi täpne toimejõud inimestele täielikult mõistetav. Hüpnoosi vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele. Iga inimene on unikaalne, seetõttu on hüpnoosi vastuvõtlikkus samuti unikaalne
), aga halvaks üllatuseks oli see, et selle tegemiseks ja kättesaamiseks kulus lausa 3 kuud.“(T3, 2014) Üllatav oli ka see, et minnes pangakontot avama ning oma ID-kaarti ulatades sain vastu üllatunud ja segaduses pilgud. Sellist asja siin ei kasutada ning isikut tõendava dokumendina ei aksepteerita. Niisiis saadeti koju passi järele.“ Näide P2:“ Räägiks siis Taani ühistranspordist. Läksime ükskord tüdrukuga hääletades Kopenhaagenisse, aga kuna meid peale võtnud auto päris kesklinna ei läinud, panid nad meid maha kuskil äärelinna piiri ääres. Sealt oli rongiga linna u. 2 peatust. Probleem seisneb selles, et Taanis ei saa ühistranspordist seest piletit osta ning kui me siis tahtsime piletiautomaadist pileteid osta, tuli välja, et see masin võtab vastu ainult münte. Meil aga oli vaid paberraha. Kuna oli juba õhtu, siis olid ka lähedalasuvad poed kinni, et seal raha
Kirjutades tahame ilmtingimata kellegagi midagi jagada. Teksti abil edastame oma arusaamu erinevate olukordade kohta elus. Iga tekst on alati vaid üks teiste omanäoliste hulgast. Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3. 5 1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam
..................................................63 Lisa 3. Tiitelleht..............................................................................................................................65 Lisa 4. Sisukord..............................................................................................................................67 Lisa 5. Kasutatud kirjandus (näidis)...............................................................................................68 Lisa 6. Diplomitöö retsensioon......................................................................................................70 Lisa 7. Diplomitööde hindamine....................................................................................................72 TABELID: Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus. ............................................................36 Tabel 2. Osakonniti anketeeritud patsientide sooline jaotus.....................................................37 Tabel 3
korruptsioonijuhtumit,“ täpsustas Kross (Postimees 2013). Kross näitab enda mitmekülgsust. Mitte ei tegele ta ainult valimistega, vaid proovib teha Eesti riigile head ka korruptsioonijuhtumi lahendamisega, viidates siis sellele, et tal on oskusi ja tahtmist muuta Eesti riiki paremaks. Jällegi võte, mida valijate võitmisel kasutada – püüd süstida n-ö lihtrahvale IRL-i tegevusega kaasnevat turvatunnet. Andrus Ansip „Samas teeb iga riigireeturi paljastamine meid tugevamaks ja näitab meie vastuluure head tööd. Eesti riigi poolt antav sõnum on selge – meie vastu spioneerivad isikud tabatakse,“ kinnitas Andrus Ansip (Postimees 2013). Ansip võrdsustab siin justkui Eesti, luure ja enda valitsuse, muudab nad nii-öelda üheks meeskonnaks, kes pahalaste vastu võitlevad – tegelikult on seda teinud ehk ainult luure ning Ansip jätab mulje, nagu see oli üksnes tänu temale saadud töö vili.
seotud kujutluste, mõistete ja põhimõtetena. 10) Metakognitsioon. Tajutava informatsioooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides suunab ning kontrollib metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristavad paljud autorid mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Nende oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Metak.oskuste õpetamine parandab oluliselt kerge vaimse peetuse ja õpiraskutega õpilaste lugemisoskust. V Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused: Õpitu üldistamine ja ülekanne konstruktivistlikud õppimisteooriad ja nende rakendused 1. Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid