Arvestades meie ajalugu, kus me oleme 10-15 aasta pärast (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

docx

Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid

Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949­1952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast. Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised.Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma

Ühiskond

4

docx

Elektrienergia tootmise tulevik Eestis

vagunitäit põlevkivi. Igasse vagunisse mahub 65­75 tonni kütust. Seega toob elektrijaama iga päev põlevkivi 11,4 km pikkune rong. Kokku jõuab aastas elektrijaama põlevkivi 4161 km pikkuse rongi jagu. See on sama pikk kui vahemaa Tallinnast Londonisse ning tagasi. Nende andmete järgi võib öelda et põlevkivi on Eestis elektrienergia tootmisel väga kasulik. Aga kas ka Põlevkivi kütteväärtus, varude suurus, kaevandamistingimused on meie riigile sobilikud? Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi on eestis peamine elektrienergia tootja, siis võib majanduslikult põlevkivi sisse vedamine osutuda kalliks. Sest ega põlevkivi ei jätku Eestis ju igavesti. Peab arvestama ka sellega, et see saab otsa

Geograafia

11

doc

Eesti põlevkivi tähtsamad kasutusalad

ja aparatuurideks vajaminev energia). Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas Eestis toodetud elektrienergiast on 96-98% toodetud põlevkivist. Eestis kasutab põlevkivi elektri saamise eesmärgil AS Narva Elektrijaamad, mis on Eesti üks juhtivamaid ja Balti regiooni tähtsamaid elektrienergia tootjaid. Aktsiaselts on asutatud 1999. aastal kahe maailma suurima põlevkivil töötava Balti ja Eesti elektrijaama baasil. 2007. aasta seisuga on antud aktsiaseltsi elektriline võimsus kokku 2380MW (sellest Eesti elektrijaamal 1615MW ja Balti elektrijaamal 765MW). Viimaste aastate üks peamisi saavutusi on põlevkivi keevkihttehnoloogia ehitamine. See tehnoloogia suurendas tööefektiivsust ning vähendas tunduvalt kahjulike heitmete kogust välisõhus. Näiteks Kohtla-Järve ja Ahtme elektrijaamade elektriline võimsus moodustab vaid 2% Eesti ja Balti jaamade omadest. [], []

Keskkond

24

ppt

Taastumatud loodusvarad

lubjakivi,liiv,savi,kruus  Põlevkivi Põlevkivi (ehk kukersiit) -> veekogude põhjas olev settekivim(pruuni või musta värvi,peenkihiline), mis on sinna tekkinud 400­450 miljonit aastat tagasi. Koosneb primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning füto- ja zooplanktoni biomassist moodustunud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Põlevkivi on Eesti tähtsaim maavara  Ajalugu Kasutatakse juba ürgajast Tänapäevane tööstuslik kasutamine - 1837 Prantsusmaal Autunis. Sellele järgnes varude kasutuselevõtt Sotimaal, Saksamaal ja teistes maades. Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). 19 saj -> põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. (rahuldasid vajadusi valgustuse järele)

Looduskaitse

30

doc

„TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID”

................................................... 11 4. KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED.........................................12 KOKKUVÕTE............................................................................ 14 KASUTATUD ALLIKAD...............................................................15 2 SISSEJUHATUS Mis on energia lihtinimesele? Tänapäevaühiskonnas üks peamisi ja olulisel kohal olev tegur mis otseselt mõjutab meie igapäeva elu. Käesoleval ajal ei kujutaks ette elu ilma elektrita, kogu majapidamine võib olla ülesehitatud elektrienergiale – küttesüsteem, veevarustus (pumbad), valgustus, majapidamise seadmed jne. Kuna viimastel aastakümnetel on tarbimine kasvav, paneb see suurema koormuse ka energia tootjatele. Energiaturu tarbijate vajaduste rahuldamiseks otsitakse pingsalt lahendusi erinevate tootmisvõimaluste leidmiseks ja

Eesti majandus

9

doc

Põlevkivi kaevandamine Eestis

väljatud), mis rekultiveeritakse metsamaaks. AS Eesti Põlevkivi karjäärides on tegevuse algusest alates korrastatud maid kokku 114 km2 (sh 102 km2 on metsastatud ja 1,7 km2 rekultiveeritud põllumaaks). Inimtegevus on mööduva sajandi jooksul muutnud maastikku märksa kiiremini kui loodus ise. Sellest ka kiired ja ebasoovitavad keskkonnanähud, mis mahenevad ilmselt järgmiste kümnendite jooksul. Tõenäoliselt muutuvad ka meie hinnangud, mis sisaldavad muuhulgas vastavale ajastule omast subjektiivset komponenti. Praegune, fragmentaarsena tunduv maastik liitub looduses ja meie teadvuses ühtsemaks, mida rohkem temast teada saame. AS Eesti Põlevkivi koos oma struktuuri kuuluvate kaevanduste ja karjääridega, on teinud viimastel aastatel vägagi tõhusat tööd keskkonna taasväärtustamise nimel ning põlevkivi kaevandamise mõju vähendamiseks looduskeskkonnale, kuigi nn ,,talutava kaevandamise" kriteeriumide

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

7

doc

Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj

Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj . Põlevikivitööstuse ajalugu Nagu mujalgi Euroopas, loodi ka Eestis esimesed elektrijõujaamad aastatel 1882-1905. Need olid põhiliselt tehaste juures paiknevad elektrijaamad ja Eestis ehitati nad peamiselt Tallinnas. Algselt pruugiti elektrit vaid ruumide valgustamiseks. Esimesed teadolevad elektrilised tehaseseadmed pärinevad 1893 aasta Kunda tsemenditehasest. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. XX sajandi algul oli Eestis peamiseks energiatooraineks turvas. 1922 aastal moodustas põlevkivi kõigest 10,6% primaarenergiaressursist. Järk-järgult hakkas põlevkivikasutus suurenema ning 1923 aastal viidi Tallinna linnajõujaam turbalt põlevkivile ning aastal 1930

Energiaarvutus

9

doc

ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE

Renoveerimise järel hakatakse põlevkivi põletama tsirkuleerivas keevkihis, mis võimaldab väiksema kütusekuluga toota rohkem elektrit kui praegu, saastades samas keskkonda oluliselt vähem. Tänaseks on Eestis üles seatud rohkem kui 2200 MW genereerivat võimsust. Suurimad elektrijaamad asuvad Narva lähistel. Narva elektrijaamades toodetakse rohkem kui 90% Eestis tarbitavast elektrienergiast. Samas on need soojuselektrijaamad ka meie kõige suuremad CO2 õhku paiskajad, mida peetakse keskkonnaohtlikuks gaasiks. Võrreldes teiste Balti riikidega on meil kõige suurem ühe kütuseliigi osakaal, samas ei sõltu me elektrienergia tootmisel välismaistest energiaallikatest. 4 2. TUUMAENERGIA Mõnes riigis toodavad elektrienergiat eespool nimetatute kõrval ka aatomielektrijaamad. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka

Füüsika

Kommentaarid (0)