Peet Vallak “Elu nullpunkt” ja “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas” (0)

Sarnased õppematerjalid

28

docx

Proosateksti analüüs

 Juhsuhted pidudel.  Suitsu ja alkoholi müümine alaealistele.  Kodust ärajooksmine.  Konfliktid (kasu)vanematega. Detail kirjandustekstis Detail – ilukirjandusteose väikseim kunstiline üksus. Detailid edastavad üksiksfakte teose tegevuse, tegelaste ja tegevuskoha kohta. „Kollase läänetaeva tagapõhjal mustendas rabalagendikul mõni kõvera pedaka raske latv, helkis mõni ümar laugas oma selge jääpeegliga.“ (Peet Vallak, „Lodajavahi surm“) Kõik sõnad on detailid siinkohal. Kujund kirjandustekstis Kujund kui kirjanduslikkus ja žanrilisust sätestav tegur ei ole ainuüksi testi esteetiline „kaunistus“, vaid laiemas mõttes kogu loomingulise mõtlemise mehhanism, kitsamalt aga narratiivi paisutamise ja idee kontseptualiseerimise vahend.  Suure Halli (tähistab justkui vabat vangi, sotsiaalpsühholoogiline ilming) kui

Kirjandus

3

doc

Eesti kirjandus

raskeks ja keeruliseks läheb, suundub ta maale tagasi. peateg.indrek paas-autori prototüüp. Tammsaare kirjutanud 2 näidenit:"Juudit" ja ,,Kuningal on külm" , mõlemad on piibliainelised.Juudit on tegel. piiblist, kes päästab oma rahva. Külaolustikulised novellid ja jutustused:"Kilgivere Kustas","Mäetaguse vanad" , ,,Tähtis päev" Romaan- ,,Kõrboja peremees" , ,,Põrgupõhja uus vanapagan"-ühiskonnaelu arvustav. Peet Vallak-al.luuletuste ja lühijuttudega,tunnustuse tõi esimene novellikogu ,,Must rist" Novellikogud: ,,Epp Pillarpardi punjaba potitehas" ja ,,Ajude mäss". tema stiil- elunähtuste võigas kujutamine;tema teg. on kättemaksjad ja egoistlikud, tigedad ja ebaausad. 30-ndate novellikogud: ,,Omakohus" , ,,Neli tuult jalge all", ,,Teod pahurpidi" , ,,Armuleib". Lisaks on kirjut. novellette, komöödiat:"Luupainajad" ja romaan"Hulgus"- sünge, väärastunud hingelaadiga inimene

Kirjandus

2

doc

Peet Vallaku novelli "Elu nullpunkt" analüüs

Vaadates kasvõi tänapäeval tööle saamist ­ igal pool valitseb onupojapoliitika. Tööle saavad töödejuhatajate sõbrad, tuttavad ja väljaspool konkurssi, vaatamata kas neil selleks ka haridust jagub. Võid ju pool elu rabada ja mitmekordse kõrghariduse saada, kuid ega see nüüdisajal midagi väärt küll ei ole. Ühesõnaga tuleb oma nutti kasutada ja omale kaardid kätte mängida, samal ajal teistele puhtahingelist mängides. Üleüldse on Peet Vallaku novellid väga head, lugesin terve raamatu läbi, mis mul on ja kavatsen lugeda veel. Kõik need lood on väga õpetlikud ja üllatava püändiga ning mis kõige parem ­ ülimalt huvitavad. Soovitan kindlasti oma sõpradel ka neid lugeda. Õpilase nimi Klass

Kirjandus

8

pptx

Peet Vallak

klassikuid oma pillide järgi tantsima panna. Aga isegi vana Will Shakespeare pole sellise metoodilise järjekindlusega l ä b i r a p i t u d k u i v a e n e P e e t - p o i s s . Va l l a k u t r e t s i t e e r i t a k s e , jauratakse, ümisetakse, eteldakse, räpitakse, karjutakse ja nii edasi. Andrus maimik  Katkend kriitiku artiklist «Epp Pillarpardi Punjaba potitehas» Armastus ja erootika, asjad, mille adekvaatne tõlgendus sotsiaalsetel murranguhetkedel kõige rohkem viga kipub saama, on ideaalseks lakmuspaberiks teatriretseptsiooni hindamisel. Ühtlasi ka nii-öelda põhiväärtuste väljendamisel. vallak on olnud kompromissitu, ega ole end reaalajaga suhestanud siis, kui hamburgereid soojendati vahvliküpsetis ja erootilise närvi lakmuspaberiks oli Onu

Kirjandus

2

docx

"Nullpunkt" Peet Vallak

Peet Vallak Tegelased: Peategelane Villem Kõo Kõrvaltegelased  Villemi naine  Villemi poeg  Majaperemehe poeg Eedi Sündmustik Peet Vallaku novell „Elu nullpunkt” (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga, nii halb on. Villem Kõo on aus mees, kellele kuulub pesu-, pitsi- ja nööbiäri, kuid kahjuks see eriti midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut

Kirjandus

12

doc

Suuline arvestus kirjanduses

leiab Tallinnast isa ja toob ta endaga koju kaasa. Nende juurde tuleb elama ka õide Luisi. Juulius armub naabritüdrukusse Sessisse, kuid tüdruku emale see ei meeldi ­ käsib Juuliusel merele minna. Noormees teebki seda, kuid mõistab, et tahab olla koos Sessiga ning naaseb koju. · Põhiprobleemid: Keelatud vili on kõige magusam.Meri ­ vaenlane või sõber?Küla peal on hea, aga kodus on veel parem. Millina on kooselu ilma armastuseta? 22. Peet Vallaku elu ja loomingu ülevaade Peet Vallak /Peeter Pedajas/ -- (1893-1959) proosa- ja näitekirjanik. Õppis kujutavat kunsti Pärnus, Tartus ja Peterburis, võttis osa Vabadussõjast. Koos Juhan Jaigiga oli 1920. aastate keskel eesti novelli peamiseks uuendajaks. Debüteeris ajakirjanduses proosapalade ja karikatuuridega (1908). Kunstihuvi arendas Vallaku pildilist nägemist ja detailimeelt kirjandusloomingus. Esimese raamatuna ilmus komöödia "Luupainajad" (1924, pseudonüüm

Kirjandus

1

doc

Mälk, Gailit, Vallak

kohustusi, iialgi ei saaks temast korralikku talupidajat. Lugude pinge ja põnevus tekib ebakõlast tegelikkuse ja Nipernaadi unistuste maailma vahel. "Ekke Moor" - Nipernaadi teisik, rännakud ulatuvad kaugemale ja kestavad kauem kui ühe suve, ulatuvad kaugemale isegi Lapimaale välja . Nagu Nipernaadi on ka Ekke Moor pidevas liikumises ja vaba hing, kes ei lase ennast siduda. Ekke jaoks on olemas vaid ränduri elu. Peet Vallak - Realistliku novellikirjanduse kõige esindavam autor. 1925a. avaldas Vallak oma novellidest 2 kogumikku "Must rist" ja Epp Pillapardi Punjaba potitehas",järgmisel aastal "Ajude mäss". Kõiki kolme ühendab inimsuhteid pingestavate vastuolude ja kokkupõrgete olemasolu. Nende raamatutega tõusis ta kohe eesti realistliku novellinduse tippu.Vallakut huvitavad inimsuhted, inimeste omavahelised vahekorrad ning käitumised kriisiolukrodades. Vallak ei suhtu inimestesse põlglikult ega üleolevalt

Kirjandus

3

doc

Proosa aastatel 1905-1940

positiivsusest väljaspool. Ristikivi alustas ajaviitejuttudega, vaheastmeks päriskirjanduse siirdumisel olid lasteraamatud "Semud" ja "Sellid". 1930. Aastate lõpul ja 1940. Aastate algul ilmunud romaanid (nn Tallinna triloogia) näitavad eesti proosas väljakujunenud traditsioonide elujõulisust ja isikupärase edasiarendamise võimalusi. Eesti novell jäi vaadeldaval perioodil romaani varju, kuid püsis kirjanduspildis siiski olulisel kohal. Tähtsamad novellistid olid Peet Vallak, August Gailit, Johannes Semper ja Karl Rumor. Gailit jäi uusromantilise novelli viimaseks viljelejaks eesti kirjanduses. Realistliku novellikirjanduse kõige esindavam autor on Peet Vallak. 1920-1930. Aastatel oli ta tähtsamate kirjanike hulgas ainuke, kelle loomingus mängis esmajärgulist rolli just novellistika. Vallaku novellid tegelevad rõhutatult igapäevasega, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Ent Vallak suudab ka igapäevaelu väikesi sündmusi ja vastuolusid värvikalt avada

Kirjandus

Kommentaarid (0)