Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Litosfäär (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Litosfäär #1 Litosfäär #2 Litosfäär #3 Litosfäär #4 Litosfäär #5 Litosfäär #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kertuke Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Litosfäär

Litosfäär. Litosfäär ­ maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär ­ vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind ­ maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor ­ · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem

Geograafia
thumbnail
4
doc

Litosfäär

Tuum- ~6000km läbimõõt, 2 kihti: välimine-ja sisemine tuum. Suur rõhk Vahevöö- ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa 100-200km. Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest. Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaadid, süsivesinikühendid, räniühendid.

Geograafia
thumbnail
7
doc

Litosfäär

Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal.

Geograafia
thumbnail
6
doc

Litosfäär

Riigieksami materjalid 2007 LITOSFÄÄR 5. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort. TV. ül. 5-10 lk. 18, õpik lk 42-43. Eksamiraamatust lk 27 ül 11. teada kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi. TV lk 19 ül 11, 14, 16; õpik lk 43-45. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Näiteks grafiit, teemant, kvarts. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. graniit, basalt) Voolav

Geograafia
thumbnail
8
doc

Litosfäär

Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamadeks. alumine vahevöö tahke

Geograafia
thumbnail
3
doc

Litosfäär

kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes ­ mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100 või 200 C) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks ­ moondekivimiteks. Majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Pindalalt võivad laamad olla väga erinevad: hiiglaslikest Euraasia ja Vaikse ookeani plaatidest kuni pisikeste Kookose, Anatoolia ja veelgi väiksemate laamadeni välja. 20. sajandi keskpaigas selgus, et kõikides ookeanides kulgeb paljudest ahelikuga ristuvaist, aga üksteisega paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäeahelike süsteem, mida nimetatakse ookeani keskahelikuks

Geograafia
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär ­ maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär ­ 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind ­ 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika ­ õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift ­ maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla ­ maavara leiukoht. · Maavärin ­ maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma ­ Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava ­ vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia ­ teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter ­ koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter ­ maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine ­ uuesti kasu

Geograafia
thumbnail
8
doc

Litosfäär

paksust 40km, ookeanide all aga 5 km. Temperatuur maakoore sees tõuseb, küündides 13 km sügavusel 200ºC. Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril "ujuvad" litosfääri laamad. Vedela osa ruumala ei ületa ilmselt paari protsenti

Geograafia



Lisainfo

põhjalik kokkuvõte

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun