Argumenteerimine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

rtf

Argument

Argument ja argumendi koostamine Argumenteerimine on õpetus sellest, kuidas esitada erinevate ideede toetuseks veenvaid ja mõjuvaid põhjendusi. Selleks, et argumenteerida, peab kõige pealt olema mingi idee ehk seisukoht, mida toetada. Argumenteerimine ongi ühe seisukoha toetuseks erinevate põhjenduste ehk argumentide toomine. Argument on eraldi seisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta. Argument vastab alati küsimusele miks?. ARGUMENT VÄIDE - (sellepärast,et..) SELETUS e. SEOS - TÕESTUS(ED) - JÄRELDUS Näide.. VÄIDE - Meil on väga tugev klass. SELETUS e. SEOS - sellepärast, et tugevat klassi iseloomustavad head eksamite tulemused. TÕESTUS(ED) - Kõigi eksami tulemused olid vabariigi keskmisest kõrgemad.

Kirjandus

21

rtf

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele

Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium............................................

Väitlus

11

doc

Kohtukõne

ja paatosega. Ainult argumendi jõust veenmiseks ei piisa, kui kõneleja staatus on kuulajate silmis madal või kui esitus jätab kuulajad ükskõikseks. Teisest küljest peab ka autoriteetne ja huvitav esineja oma väiteid suutma põhjendada, kui soovib, et 8 kuulajad teda usuksid. Kui kõneleja eesmärk on tõe välja selgitamine, ei piisa ainult kuulajate emotsionaalsest mõjutamisest, vaja on ka loogilist arutlust. 4.1. Argumenteerimine Aegade jooksul on välja kujunenud mõtete korrektse esitamise reeglid ning selliste reeglite hulgas on kesksel kohal just argument. Kohtulike vaidluste- ja kõnede puhul on argumenteerimisoskus väga oluline, kuigi lõplikult ja ümberlükkamatult ei saa tõestada ühtki väidet. Argument on kindla struktuuriga piisavalt põhjendatud korrektne seisukoht. Argumenteerimine on väite tõestamise viis. Tõestamise eesmärgiks on väidet toetada, näidata väite paikapidavust.

Õigus

4

doc

Väitluse alused

Väitlus Väitlus on laias laastus öeldes teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned Jagame järgneva õpetuse kolme osasse: ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine II osa: Ettevalmistumine Väitluseks ettevalmistumine toimub aja jook

Aktiviseerivad tegevused

50

doc

Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal.

kasutab tava- ja erialamõisted Joonis 1 Metatase ja objekttase (metakeel ja objektkeel) argumentatsiooni teoorias Käesolev käsitlus/õpetus/arutlus informaalne selles mõttes, et lihtsuse ja arusaadavuse huvides me kirjeldame argumendi reegleid, omadusi ja seoseid valdavalt loomulikus keeles. Sellisel lähenemisel on oluline õpetuslik otstarve: kuna argumenteerimine toimub valdavalt loomulikus keeles või loomulikule keelele rajatud erialakeeles, siis peaks ka argumenteerimise õpetus toimuma sama(de)s keel(t)es. 19. Mille poolest erinevad deduktiivsed ja induktiivsed järeldused? Esiteks, reeglid on erineva rangusega. Ranged järeldumise reeglid on sellised, mille järgi järelduse tuletamisel erandid või kõrvalekalded reeglitest ei ole lubatud. Seetõttu vigane või poolik järeldus polegi järeldus

Õigus

16

docx

Uurimuse visualiseerimine

,,Visualizing Research" ,,A Guide to the Research Process in Art and Design" Uurimuse visualiseerimine Kunsti ja disaini uurimisprotsessi teejuht Carole Gray ja Julian Malins Lugemispäevik Üldine arusaam on, et kunsti ja disaini alal on õppimine kogemuslik ­ kõige efektiivsemalt õpime me midagi tehes, läbi aktiivse kogemuse ning antud kogemust peegeldades. Kogemuslik õppimine on otseselt seotud konstruktiivse õppimise teooriaga. Konstruktivism põhineb kolmel põhiprintsiibil: 1) õppimine on loodud vastuseks iga isiku kogemustele ja eelnevatele teadmistele 2) õppimine toimub läbi aktiivse uurimise 3) õppimine ilmneb läbi sotsiaalse konteksti, õppijate vahelise suhtlemise. Enamikele distsipliinidele on omane üldine uurimisprotsess: * uuringu planeerimine ja ettevalmistamine * uuringukonteksti mõõdistamine * uuringuküsimuste

Uurimistöö meetodid

34

docx

Ühiskonna majandamine

II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab

Ühiskond

25

doc

Õiguslik analüüs ja argumentatsioon

Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R: ehk T iga juhuse osas kehtib R. S T: ehk S on samane T-ga, on üks T ,,juhus". S R: ehk S osas kehtib R." (ÕE, lk 141 ­ 142).16 ,,I Sotsiaalse konflikti situatsioon: (1) elulised asjaolud ehk probleem kui selline; (2) õigus kui juriidiline alus konflikti lahendamiseks. II Sisemine argumenteerimine: (1) abstraktne faktiline koosseis; (2) juriidilist tähendust omavad elulised asjaolud; (3) juriidiline otsustus (punkti 2 suhe punkti 1); (4) otsustuse väärtustav järelkontroll (õiguse printsiibid, sotsiaalse korra printsiibid jms). III Väline argumenteerimine: (a) keeleline: (b) ajalooline; (c) süstemaatiline; (d) mõtte- ja eesmärgikohane." Sisemise argumenteerimise punkt 3 juriidiline otsustus ehk punkti 2 suhe punkti 1 on

Õiguse entsüklopeedia

Kommentaarid (0)