ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM Ettevõte kui ettevõtte- majandusteaduse objekt Ettevõte plaanipäraselt organiseeritud majandusüksust, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. See on turgude kaudu seotud teiste majandusüksustega ning maksukohustuse kaudu riigi ja omavalitsusega. Süsteemiorientatsiooni
· partnerlused (partnerships) täis- ja usaldusühingud, Juriidiline isik võib olla võib olla peab olema peab olema · korporatsioonid osaühingud ja aktsiaseltsid. Vara eraldatus valikul valikul on on on Partnerluste ning korporatsioonide ühine nimetaja on äriühingud ehk Min. omakapital >0 >0 / >> 0 > 2 500 (v.a FI !) > 25 000 organisatsioonid (ühise eesmärgi nimel ühinenud isikute rühmad). Asutamine ning ühinguleping, reg. ühinguleping, reg
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodetakse müügiks Mõeldud on
ostes kaupu või teenuseid kaubandustegevusega seotud ettevõttest. Ülesanne 3. Mõtisklege järgmistele küsimustele: 1. Millised ostud tehakse enamasti hetkeotsuse ajel/ millised ratsionaalselt? 2. Milliste ostude puhul kasutad eelkirjeldatud ostukäitumi sina? 3. Kui suur on sinu ostuotsustes hetkeotsuste osakaal? 1.2 RESSURSID KUI ETTEVÕTLUSTEGEVUSE EELDUS Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid või tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks
on kaetud oma- või võõrkapitaliga, lühi- või pikaajalise kapitaliga, mis osa varadest kaetakse kuludesse kantud kohustuste arvel TÄHTIS! FINANTSJUHINA PEATE TEADMA, MIDA BILANSIREAD ENDAS SISALDAVAD, MIS ON NENDE TAGA OLEMUSLIKULT JA RAHANDUSLIKULT, KA RISKIDE ASPEKTIST. Andres Laar 2008 2007 BILANSI MUUTUSED MUUDATUSED AKTIVAS- REEGLINA RAHA JA VARA VAHELISED MUUTUSED, NÄITEKS RAHA VÄHEM, MATERJALI ROHKEM VÕI DEBITOORSET VÕLGA ROHKEM, KAUPA VÄHEM, SEADMEID ROHKEM, RAHA VÄHEM NEED TEHINGUD EI MUUDA BILANSI MAHTU- VARAD EI MUUTU AKTIVA MUUTUB JA PASSIVA MUUTUB, NÄITEKS MATERJALI ROHKEM, VÕLGNEVUST HANKIJATELE ROHKEM VÕI SOETATE UUED SEADMED JA VÕLG PANGALE SUURENEB VÕI TASUTE LIISINGUMAKSE JA VÕLGNEVUS LIISNGUFIRMALE VÄHENEB JNE. BILANSIMAHT MUUTUB MUUDATUSED PASSIVAS- REEGLINA OMAKAPITALIS
ja arvamused. Põllumajanduse jaoks on mitmed investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude, s.h. palga tase ebakindlad. Mida pikem on arvestusperiood ja/või mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemused üksteisest erinevad, seda riskantsemaks tuleb projekti lugeda. Risk- võimalike tagajärgede varieerumise ulatuse suhteline mõõt ajas. Riske jaotatakse: tootmis, turu, reformi, inim, finants, vara ja lepinguriskideks. Äririsk- tootmis, turu, reformi ja inimriski koosmõju. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses. Finantsriskid on seotud hindaed ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel.
hoida, et need ei hävineks ilmastiku mõjude käes. Selleks on vaja laohooneid. Hooneid läheb ka tootmisruumideks tarvis, sest ega lageda taeva all saa kõiki asju teha. Kui tahame mingit ettevõtet rajada, siis peame enne mingisugustele ettevalmistustele oma tööd ja jõudu kulutama. On vaja, näiteks, tootmiseks toorainet muretseda, tarvilikke tööriistu hankida, leida, või ehitada vajalikud hooned jne. Ilma nende ettevalmistusteta ei saa ka tootmise peale mõelda. Kogu seda töö- ja vara kogumit, mida ettevalmistused nõuavad, nimetatakse kapitaliks. Seega kapitali all mõistame endise töö tulemust, ehk teisiti asja, mis on endise töö läbi loodud. Loodus ei anna, nagu me teame, inimesele ilma vaevata midagi. Ta ei anna ilma vaevata ka kapitali. Kapital saab vaid sellest sündida, kui ta valmistamise peale on varem kulutanud teatava osa tööd. Kapitaliks võib ainult niisugust asja nimetada, mis on selleks tehtud, et selle abil uusi asju toota
hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. Muutuvate suhete seadust iseloomustab - ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumist. 3 erinevat liiki suhted. 1. Suhted tegur- toodang (faktor produkt ). Kui muudetakse sisend teguris, siis uuritakse, kuidas muutub toodang sel juhul 2.Suhted tegur tegur (ressurss- ressurss ). Uuritakse üksikute tegurite suhteid- ,toodang konstantne 3. Suhted toodang toodang (produkt produkt ) Alternatiivne toodang ressursid on konstantsed NT: asendustoodang: loomakasvatuses saame asendada üht sööta teisega. Maksimumi ja miinimumi seadus fikseerib suhtes ,, tegur toodang ,, seisundi , milles tootmistegurite optimaalse suhte korral ( nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel)
Kõik kommentaarid