Ühiskond (1)

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Ühiskonna sidusus

Ühiskonna sidusus T.2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu

Ühiskonnaõpetus

3

docx

Ühiskonna sidusus

2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik. Riik: institutsioonide kogum, mis korraldab valitse

Ühiskonnaõpetus

8

odt

Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri ­ millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor ­ riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor ­ eraettevõtted 3) Mittetulundussektor ­ kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet Pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine oluliste eesmärkide ja väärtuste, aga ka kohustuste ja õigluse küsimuses ei soodusta ühist tegutsemist. 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda.

Ühiskonnaõpetus

5

docx

Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus

haridusele, pensioni kindlustamisele) - riigilt saavad sotsiaalabi vaid väga vaesed, puuetega inimesed - avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsiooniline valitsemine, ametnikkonna volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond - internatsionalistid, kosmopoliidid ­ pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd (nt. eurointegratsioon) KONSERVATISM ­ parempoolne poliitliine ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumise säilitamist. Põhiseisukohad: - ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. - pooldatakse stabiilseid ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme - peale rahvuse ja religiooni peavad säilima ka vanad traditsioonilised ühiskonnaklassid kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik - pooldatakse sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel - majanduses ollakse riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt

Ühiskond

5

doc

Ühiskonna sidusus

KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ)

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Ühiskonna töö materjal

ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.

Ühiskonnaõpetus

2

rtf

Ühiskonna mõisted

jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.Identiteet-samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel.Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele.Infoühiskond-arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses,valitsemises ning igapäevaelus.Institutsioon-asutus, organisatsiooniline korraldus; eristatakse poliitilisi,võimu,valitsemis ja järelvalveinstitutsioone.Jätkusuutlik areng-arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkona vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.Keinsism-John M.Keyesi järgi nim koolkond,mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni

Ühiskonnaõpetus

2

odt

Ühiskonna sidusus

· Riigivõim- parlamendil, valitsusel, korrakaitseorganitel. · Riigivõimu eripära- kehtestab seadusi, kogub makse, kasutab vägivalda, otsused kohustuslikud, korraldada igapäevalu, esindada riiki · sotsiaalne partenlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka huvigruppe, keda kavandav poliitika puudutab. KIHISTUSMINE · Sotsiaalne kihistus- süsteem, mille abil ühiskond jagab inimesi hierarhilisse struktuuri. · Inimesi jaotatakse klassi elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu baasil. Mittedemokraatlikus riigis on suurim alamklass, demokraatlikus aga keskklass. · Sotsiaalne lõhe- suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjusel võivad olla majanduslikud, regionaalsed või kultuurilised. · Sotsiaalne mobiilsus- inimene või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis.

Ühiskond

Kommentaarid (1)